Miks Bluetooth 5 ei paku midagi uut heli osas?

Tehnoloogiahuvilistel oli paari nädala eest vast meeldiv kuulda, et Bluetooth-andmeside järgmine põlvkond 5.0 on selle arendajate poolt paika pandud – vastav ühendus kannab muide põnevat nime Bluetooth Special Interest Group.

See tähendab, et Bluetooth 5.0 kui standard on nüüd "valmis" ning võib hakata ootama seadmeid, mis seda toetavad-kasutavad.

Bluetooth 5 toimib kuuldavasti kuni neli korda kaugemalt ja kaks korda kiiremini kui selle eelkäija 4.2, mis tähendab, et sellise andmeside kvaliteedist sõltuvaid juhtmeta kõlareid, nutikelli ja muid seadmeid on mugavam kasutada.

Lisaks kuni kaheksa korda suurem andmete läbilaskevõime, millest võidavad enim vast asjade interneti seadmed.

Bluetooth 5 ei lisa aga vähemalt 2017. aasta jooksul arenguid heli osas (tihendamine, latentsus, energiatarve), mis tundub tähtis. Sinihammas on populaarne just muusika vahendamisel, näiteks arvuti või nutiseadme ja juhtmeta kõlari vahel.

Aga kas sellest on hullu?

Heli- ja tehnoloogiaspets Glen Pilvre teatab, et vahet pole. Piisab sellest, et Bluetoothi ulatus ja kiirus kasvavad.

Pilvre täispikk vastus on siin:

Nagu praegusest teooriast välja loen, pakub uus BT kuni kaks paremat kiirust ja neli korda pikemat ulatust. Ja andmetiheduse osas lausa kuni kaheksa korda suuremat läbilaskevõimet. Ehk praeguse 25 Mbit/s asemel kuni 50 Mbit/s striimikiirust.

Pakkimata CD-kvaliteedis heli bitrate on aga kõigest 1,4 Mbit/s. Aga neid teooreetilise maksimumi numbreid ei saa päris üks-ühele võtta, sest striimimise puhul on vaja pidevat ühendust.

Seega, praeguse Bluetoothi puhul kasutavad helikoodekid (A2DP) kiiruseid ca 350 kbit/s. See on suures plaanis juba rohkem kui piisav, sest 90% tänasest muusikast tuleb spotifaidest ja mujalt, kus mp3-striim on 128-320 kbit/s.

Olemas on ka n-ö superkoodek nimega Apt-X, mis teoorias edastab peaaegu et CD-kvaliteedis heli neljakordse pakkimise juures (kuni 384 kbit/s 48 000 kHz 16-bitise stereoheli puhul). Pakkimata CD-heli bitrate, nagu öeldud, on 1411 kbit/s (1,411 Mbit/s). Ja on ka olemas Apt-X Lossless, mis peaks teoorias siis juba olema kadudeta pakkimine, kui striimikiirus vähegi võimaldab.

See keeruline jutt tähendab, et mingi ülemusliku helikoodeki jaoks pole tegelikult sisulist vajadust, kui, siis ainult selleks, et rahuldada heligurmaanide ego. Nt Parrot ei kasuta oma Zikkide juures isegi Apt-Xi, sest leiab, et sellel pole mõtet.

Ja olles võrrelnud erinevaid saadaolevaid klappe, siis 100% juhtudest jääb heli selle taha, et klapid on viletsad, mitte Bluetooth-koodek. Nt senikuuldud BT-klappidest ühed paremad on uued Zikid ja nendegi puhul on vahe BT ja kaabliühenduse vahel minimaalne, et mitte öelda aimatav.

Ja kui tahad n-ö stuudioklappidega kuulata, siis tuleb ostagi juhtmega stuudioklapid ning neil pole nagunii mingit Bluetoothi küljes ja ilmselt ka ei tule.

Seega, kui uuel Bluetoothil on pikem ulatus ja suurem datarate, siis ongi juba väga hästi – ühendus on stabiilsem jne, mis kokkuvõttes tähendab ka paremat heli. Nii et paanikaks pole mingit põhjust.