2015. aastal anti katselist vaktsiini enam kui 11 000 inimesele Guineas, kes puutusid pidevamalt kokku ebolahaigetega. Kuna haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva, kontrolliti vaktsineerituid ka veel kolmandal, 14., 21., 42., 63. ja 84 päeval peale vaktsineerimist. Kui kellelgi lõi haigus välja esimese kümne päeva jooksul, oli ta nakatunud selgelt enne vaktsineerimist, ülejäänutel näitas vaktsiin aga erakordselt tõhusaid tagajärgi.

Lausa 5837 inimest, kellele rVSV-ZEBOV-vaktsiini anti ja kes enne seda nakatunud ei olnud, näitasid vastupanuvõimet hirmsale viirusele peaaegu sajaprotsendiliselt. Kõrvaltoimetena täheldati küll peavalu, väsimust, lihasevalu, kahel juhul ka tõsist vastureaktsiooni vaktsiinile.

rVSV-ZEBOV pakub kindlat kaitset ebola nn sairi-tüve vastu, kuigi esialgu ei saa veel öelda, et ta iga ebolatüve vastu aitaks. Ka pole seda võimalik olnud testida sama hirmsa marburgi-viiruse vastu.

See vaktsiin töötati välja Kanadas Winnipegis asuvas rahvuslikus mikrobioloogia laboratooriumis. Vaktsiin kujutab sisuliselt endast vesikulaarse stomatiidi viirust, mille genoomis üks glükoproteiini lõik on asendatud ebola lõiguga.

Vaktsiini toodab Merck, Sharp & Dohme, aga on arvata, et alles kümne aasta pärast on ta laialdaselt turul. Aga juhuks, kui uus epideemia peaks kuskil ilmnema, oleks 300 000 doosi võimalik ka kiiremini valmistada.