Konsortsium Sahhalin-1 loodi tegelikult juba enne Vladimir Putini võimuaega, aastal 1996, kui vastavale kokkuleppele kirjutasid alla naftatootjad Exxon Corporation (USA-st, esindajaks allüksus Exxon Neftegas Limited), Sakhalin Oil and Gas Development Co., Ltd. (ehk SODECO, Jaapanist) ning kaks firmat Venemaalt: Rosneft-Sahhalin ja Sahhalinmorneftegas-Shelf.

Exxon ja SODECO said kumbki 30-protsendilise, Vene firmad kahe peale 40-protsendilise osaluse uues nafta- ja maagaasiväljas. Järgmise 20 aastaga on omandisuhted küll muutunud, täna on projektis osalisteks ExxonMobil (30%), Sodeco (30%), Rosneft (kaks filiaali kokku 20%) ja India ONGC Videsh (20%).

Alates 2003. aastast, kui esimene puurauk Sahhalin-1 nafta- ja gaasiväljal puuriti, on seal maa sisse rajatud kuus kümnest sügavaimast puuraugust maailmas, 2012. aastast rekordiks 12 376 meetrit.

Kogu projekt on ette nähtud maksma 10 kuni 12 miljardit dollarit ja praegu tulevase USA välisministri Rex Tillersoni juhitav ExxonMobil on saanud ühtlasi suurimaks välismaiseks otseinvesteerijaks Venemaa majandusse. Sahhalin-1 projekti täielik käimaminek loob ligemale 13 000 töökohta, kavandatud on sealt välja pumbata 1,2 miljardit barrelit toornaftat ja pool triljonit kuupmeetrit maagaasi.

Esimese tornina alustas tööd Tšaivo väljal maapinnal paiknev maailma võimsaimaid puurtorne Jastreb, mida opereerib Parker Drilling Company. 52 meetrit kõrge puurtorn on mõeldud vastu pidama maavärinatele ja 40-kraadisele pakasele. Külmast aga regioonis puudust ei tule. Merel alustas seejärel tööd puurtorn Orlan.

Mullu avati aga Ohhoota merel maailma suurim puurtorn üldse - 105 meetrit pikk ja 60 meetri lai Berkut, kõrgusega 144 meetrit. Ligemale 50-korruselise maja kõrgune hiigelplatvorm kaalub kokku 200 000 tonni.

See peaks suutma välja pumbata 4,5 miljonit tonni naftat aastas, Arkatun-Dagi väljalt pumbatud nafta toimetatakse kaldal asuvasse Tšaivo naftatöötlemistehasesse ja sealt naftajuhtme kaudu ekspordisadamasse. Venemaa riik peaks aga kümne aastaga saama sellelt platvormilt tulu üheksa miljardit dollarit ja on üsna kindel, et teised osalejad saavad oma investeeringu samuti kasuga tagasi.

Ka Berkut peab vastu külmale, kuni miinus 44 kraadi, kahe meetri paksune jääkoorik merel ei suudaks seda kahjustada, platvorm peab vastu maavärinale magnituudiga 9,0 ja lainetele kõrgusega kuni 18 meetrit.

ExxonMobili juht Rex Tillerson on tugevdanud oma positsiooni maailma naftaturul suuresti just Venemaa-projekti abil, samas kui Venemaa-vastased sanktsioonid ei ole sellele pikaajalisele projektile tõsist jälge jätnud. Jaanuaris peaks Tillerson aga ministrina üle võtma USA välispoliitika juhtimise.

Venemaa arendab koostöös jaapanlastega juba ka järgmist- Sahhalin-2 nafta- ja maagaasivälja, kus peaks leiduma kümme korda rohkem naftat ja umbes sama palju maagaasi kui Sahhalin-1 projektis.

Puurtornil töötamine pole just ohutu: