Unusta sinine, roheline ja hall: kõigi maailma inimeste silmad on tegelikult ühte värvi
Jah - kõigi silmad on pruunid. Ent melaniini taseme erinevuse ja selle tõttu, kuidas valgus vikerkestast tagasi peegeldub, paistavad inimeste silmad erinevat värvi.
CNNi uus värvide olemusest ja rollist pajatav veebiartiklite sari kirjutab, et täpsemalt oleneb kõik sellest, kui palju melaniini on inimese silma vikerkestas ehk iirises - see on värviline ringikujuline moodustis silmamuna eesotsas, mille keskel asub pupill. Melaniinide sekka loetakse paljud loomulikud pigmendid, mida leidub enamuses elus organismidest. Melaniine toodavad spetsiaalsed rakud, mida kutsutakse melanotsüütideks.
Vikerkestas sisalduv melaniin on loomulikul kujul tumepruuni värvi. Sinist või rohelist pigmenti ei ole. Ainsad, kelle silma vikerkestas tume pigment puudub, on albiinod.
Pruunide silmadega inimestel on vikerkestas melaniini palju. Melaniin neelab enamiku silmale langevast valgusest ja seeläbi paistavad nende inimeste silmad tumedad - näiteks pruunid või peaaegu mustad. Neil, kelle silmad näivad sinised, on melaniini vikerkestas oluliselt vähem. Seetõttu neelab sinisilmsete vikerkest valgust oluliselt vähem ja rohkem valgust hajub silma vikerkestalt tagasi.
See hajumine sõltub väga tugevalt valguse lainepikkusest ehk värvusest. Sinine ehk lühema lainepikkusega valgus hajub rohkem, aga punane ehk pikema lainepikkusega hajub vähem ja seega neeldub silma järgmistes kihtides. Nii näivadki vähese melaniinisisaldusega silmad meile sinised ja silmad, milles melaniini on rohkem, tumedad. Seda nähtust tuntakse Tyndalli efektina. Samal põhjusel on ka taevas sinine.
Rohelised, hallid ja muud värvi toonid sõltuvad samuti sellest, milline melaniini hulk ja tagasipeegelduva valguse hajutatus on.
Silmade värvuse muutumine madalama melaniinitaseme läbi võib olla seotud inimese kunagise kolimisega jahedamatesse piirkondadesse. Kui näiteks Aafrika põliselanikke aitab palavates oludes elades kõrge melaniini tase juustes, nahas ja silmades, siis kasinama päikesega piirkondades pole kaitsvat pigmenti nii palju vaja.
Kopenhaageni ülikooli professoril Hans Eibergil on teine teooria: nimelt arvab ta, et kunagi tekkis kellelgi lihtsalt mutatsioon, mille tõttu ei olnud ta silmad võimelised melaniini tootma. Tänu sellele olid tal tavalisest heledamad silmad ning see haruldane omadus võis ta tavaliste silmadega inimestest võimalikele partneritele atraktiivsemaks teha. See omakorda aitas sinistel silmadel edasi kanduda.
