Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: tulekahjude korduvad laastamistööd praeguse NUKU kinnistul

Sel sügisel avati Nunne tänava ääres NUKU teatri uus teatrisaal. Nunne ja Laia tänava nurgal asuvate hoonete ajalugu on väga põnev. Korduvalt on seal hävitustööd teinud kahjutuli.

Laia ja Nunne tänava nurgahoones on käinud vilgas seltsielu juba keskajast peale. 15. sajandil asus nurgapealses Lai tänav 1 hoones Brandenburgi-nimeline kõrts. Sealt peale nimetati nurgamaja läbi mitmete omanike Brandenburgi majaks. On tõenäoline, et Lai 1 nurgahoone kuulus pikemat aega Richardes’-nimelisele perekonnale. 1430. aastast on säilinud märge: Gise Richardes, teisiti nimetatud „nurga peal“, kelle surnud isa nimetati „Herman nurga peal“. Nimi kõlab kõrtsimehele vägagi sobivalt. 1512. aastal said nurgamaja omanikuks raehärra Evert Hesselsi ja tema abikaasa.

Kinnistuga piirnesid keskajal tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostri valdused.
Teatrimaja tekkis sellele tänavanurgale esmakordselt alles 19. sajandil. Teatri loomise taga oli 1799. aastal asutatud Teatriselts. 1807. aastal moodustati Aktsiaselts, mille eestvedamisel alustati teatri ehitamist Aktsiaklubi (Lai 1) kõrvale Lai tn 3. Arhitektiks paluti Gottfried Henning. Kaunis ja suursugune Tallinna Teater – esimene kutseline teater Tallinnas – avati pidulikult 1. veebruaril 1809. Teatrit on eri aegadel nimetatud erinevalt: 1809–1860 Tallinna Teater (Revaler Theater), alates 1860. aastast Tallinna Linnateater (Revaler Stadttheater).

Tallinna Teater ehitati kolmekorruseline, väiksemate akendega kolmandal korrusel asus galerii. Fassaadi keskel asus kolme uksega sissekäik ja selle kohal keskmised aknad, kus paiknes rõduloožide fuajee. Teatrihoone (Lai 3) ja Aktsiaklubi (Lai 1) olid teineteisega ühiste vaheuste kaudu ühendatud. Pidudeks ja ballideks tehti uksed lahti, et sel moel kasutada suurt teatrisaali, kus tegi muusikat teatriorkester.
Tallinna Teatri saali peeti toonase Euroopa üheks kaunimaks. Sisenenud teatrimajja, ei leidnud külastaja eest publikule mõeldud garderoobi – sügis- ja talverõivad tuli teatrisaali kaasa võtta. Külmal ajal oli see väga vajalik, sest teatrisaali ei köetud.

Esimesel rõdul asus loožide rida ja selle kohal ülemine rõdu ehk galerii. Kõrgete külaliste vastuvõtuks oli määratud nn. „printsiloož“, mis paiknes rõduloožide keskel lava vastas.
Aastate jooksul muutus parter üha kitsamaks ning kasvas istekohti ümbritsev seisukohtade ruum. Tollase ajalehe sõnul alustas seisjatest moodustunud „elav müür iga sisenejaga küünarnukivõitlust, sageli väga tõsisel kombel“.

Tallinna Teatri näitlejate esituses anti 1816. aastal esmakordselt ka esimene eestikeelne teatrietendus – A. Kotzebue ja A. Knorringu 1-vaatuseline rahvatükk „Talgud“ („Der Talkus“). Nii võime sel aastal tähistada eestikeelse teatri 200. juubelit. Eestikeelsed näitemängud olid Tallinna Teatri repertuaari oluliseks osaks, püsides mängukavas kõrvuti maailmaklassikasse kuuluvate teostega – seetõttu võib Tallinna Teatri saali asupaika nimetada eestikeelse kutselise teatri hälliks.
Esimesed teated nukuetenduse kohta selles paigas pärinevad aga juba 1828. aastast, kui Tallinna Teatri laval andis külalisetendusi Mehaaniline Teater (Mechanisches Theater) nukulavastusega „Don Juan“.

21. oktoobril 1855 teatrihoone põles. Säilis vaid osa Aktsiaklubist ja selle saalist. Nagu paljude teistegi tolleaegsete tulekahjude puhul, oli põhjuseks kütmine. Teatrihoone (Lai 3) taastamist alustati kevadel 1859. Taastatud teatrimaja avamist järgmise aasta sügisel võib pidada uue ajastu alguseks Tallinna Teatris. Pärast teatri taastamist nägi hoone fassaad ja väline kujundus välja peaaegu endine. Suuremad muudatused olid toimunud interjööris. Teise rõdu publiku jaoks tehti suurte Euroopa teatrite eeskujul eraldi sissepääs Nunne tänavalt. See välistas kõrgemast seisusest teatrikülastajate kokkupuutumise teise rõdu ehk galeriipublikuga. Teiseks suuremaks uuenduseks oli teatrisaali kütmine. Sellest tingituna ehitati ka külastajatele garderoob, kuhu sai jätta üleriided.

42 aastat pärast teatrihoone taastamist, 25. oktoobril 1902 õhtul kella 23 paiku puhkes pärast ooperi „Hans Heiling“ etendust taas tulekahju. Teatrimaja hävis täielikult. Samale kohale kolmandat korda teatrihoone püstitamisest aga loobuti ja uue, siis juba Tallinna Saksa Teatri asupaigaks sai palju avaram koht väljaspool vanalinna, tolleaegne Uus turg, kus 1910. aastal avatud hoones tegutseb praegu Eesti draamateater.
Teatrivaremetega krundi omandas 1903. aastal Tallinna Heategev Selts, 1906. aastal Tallinna Aadlikogu Selts ning 1907. aastal ehitati sinna arhitekt Nikolai Thamme projekti järgi Aadlikogu Seltsi maja, mis on säilinud tänaseni. Endise Tallinna Teatri saaliosa jäeti taastamata – sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov. 1923. aastal sai maja omanikuks Eesti Esimene Kinnituse Selts. 1941. aastal läks kinnistu üle ENSV Riiklikule Kindlustusele ning edasi hakati maja juba jagama.
20. sajandi teise poole alguses tegutsesid majas Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ALMAVÜ ja Vabariiklik Noorte Keskmaja (1941–1955), mis oli tol ajal väga populaarne koht. Noorte Keskmajas tantsubändis mängis oma elu viimastel aastatel ka Raimond Valgre, kellele maja ärklikorrus oli mõnda aega ka koduks.

Pärast Noorte Keskmaja likvideerimist kolis hoonesse 1952. aastal tööd alustanud Eesti Riiklik Nukuteater, mis oli asutamisest saadik töötanud ilma oma ruumideta ringreisiteatrina. 1955. aasta jaanuaris toimus uues kodus esimene etendus. 1963. aastal leidis vana needus taas maja üles. Laval ja teatrisaalis puhkes tulekahju, misjärel läbis hoone teatripool põhjaliku remondi ja ümberehituse. Kogu hoone sai Nukuteater enda käsutusse alles 1990. aastal, mil viidi taas läbi teatrilava ulatuslik ümberehitus.

Tänase ilme omandas Nukuteater põhjalike renoveerimistööde käigus aastatel 2001–2003, kui uuenesid kõik publikuruumid, teisel korrusel asuv 200-kohaline teatrisaal ning teatri välisfassaad. Kahel korral hävinud Tallinna Teatri saali asupaigas oli 1990. aastatel alustatud vabaõhuetenduste mängimist ning 2006. aastal ehitati sinna ajutine 620-kohaline õuesaal. 2009. aastal ehitati õuesaali lava pöördlavaks ning lava alla ehitati ruumid, mis ühendavad Lai tn 1 ja 3 hooneid Nunne tn 8 hoonega, kuhu teater laienes 2010. aastal. Seal hakkas tegutsema Nukukunsti muuseum, mis koos teatriga moodustas ühisnime NUKU alla koondunud nukukunstikeskuse. 2016. aastal sügisel avas endise Tallinna Teatri kohal uksed NUKU teatri juurdeehitus koos uue teatrisaaliga.
Loo kirjutamisel on kasutatud NUKU teatri materjale.

Järgmisel korral räägime, mis on Tallinna Niguliste kirikul seost jõuluvana ja muumiatega.