Teadlastele tööriist: Eesti-Soome kiirekanali ehitus Lundis läheneb lõpule

Detsembris lõpeb Rootsis Lundis asuvas kiirendikeskuses MAX-IV Eesti-Soome kiirekanali ehitus. See avab põnevaid võimalusi nii Eesti teadlastele kui ka tööstusele.

Vahendab ERR Novaator

Lundi rajatav sünkrotron MAX-IV on Nõmmiste sõnul rahvakeeli öeldes üks võimas valgusallikas. ''Seal tiirlevad elemendid praktiliselt valguse kiirusel ja kiirgavad väga laias spektrivahemikus alates infrapunasest kuni kalgi röntgenini. Seda kiirgust saab kasutada spektroskoopilisteks uuringuteks,'' selgitas Tartu ülikooli füüsika instituudi elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste Vikerraadio rubriigis „Nutikas“.

Pisikeste osakeste lennutamisega tegeletakse ka Šveitsi Suures Tuumaosakeste Põrgutis. Kui võrrelda seda Lundi rajatud sünkrotroniga, siis on CERN-i põrguti mõeldud tuumafüüsikalisteks eksperimentideks. Max-IV on Nõmmiste sõnul märksa praktilisemate rakendusvõimalustega.

Kasutusvõimalusi biomeditsiinist materjaliteaduseni

Üks näide on biomeditsiini vallas seotud valkude kristallograafiaga. Teisalt on sünkrotroni võimalustest abi näiteks tulevikuakude arendamisel. ''Tegime koostööd kunagi AS Cliftonig, kes tahtis arendada tehnoloogiat selleks, et toota vedelikepitaksia põhimõttel võimsusdioode. Seal oli mure, et kui epitaksiareaktorist nö tabletid välja tulid, siis nad kippusid oksüdeeruma,'' meenutas Nõmmiste.
Loe edasi ERR-ist