Juhi häirimine samas autos viibivate inimeste poolt on teema, millest räägitakse vähem kui näiteks kõrvalistest tegevustest roolis. Lahtine lemmikloom autos, jonnivad lapsed, tülitsevad või purjus täiskasvanud kujutavad endast samasugust ohtu nagu helisev mobiiltelefon või mistahes muud auto juhtimisse mittepuutuvad tegevused.

Hukkunute või vigastatutega avariid saab jagada kaheks: tähelepanematuse, juhtimisvea või hetkeemotsiooni tõttu juhtunud õnnetused ning tahtlikult liiklusreeglite eiramisest põhjustatud õnnetused. Kõrvalised tegevused, sealhulgas juhi häirimine roolis käivad esimese kategooria alla. Juhi tähelepanu hajub, mõte liigub mujale ning hetkeemotsiooni ajel tehakse juhtimisviga.

  • “Roolis vastutan mina” on tehnikaportaali Accelerista ja autokooli Juhiluba õpetajate koostöös sündinud videoprojekt. Ettevõtmist toetasid Maanteeamet, Info-Auto, Forte ning mitmed vabatahtlikud.
  • Kaheksas lühiklipis on näha tüüpolukorrad, kus autojuhid kipuvad oma oskusi ülehindama ning lihtsad lahendused vigade vältimiseks. Meie kõigi soov on, et igaüks, kes rooli istub, mõistab, kui suur on autojuhi vastutus inimelude säästmisel.
KOLM PÕHILIST JUHTI HÄIRIVAT TEGURIT
  • visuaalne häirimine: juht on sunnitud tõstma pilgu teelt
  • kognitiivne häirimine: juht peab mõtlema kõrvalistele asjadele
  • manuaalne häirimine: juht on sunnitud roolist lahti laskma
Liiklusõnnetuste statistika on selles osas napisõnaline. Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Eestis uuritud raskete õnnetuste puhul on peamiseks põhjuseks hooletus ja liikluseeskirja eiramine ning enamust neist õnnetustest olnuks võimalik vältida.
Loe edasi siit