Arvutusmasin Curta — natside surmalaagris loodud mehaaniline ime
Curta on väike mehaaniline kalkulaator, mille töötas välja Curt Herzstark (elas 1902-1988). Curta konstruktsioon on Gottfried Leibnizi liitmismasina ja Charles Thomase nn aritmomeetri edasiarendus, millega sai väärtused hammasratastele koguda ning neid astmelisel trummelmehhanismil liita või täiendada. Seadme ehitus oli äärmiselt kompaktne; torukujuline agregaat mahtus ühe käe pihku.
Curta arvutusmasinaid peeti aastakümneid maailma parimateks taskukalkulaatoriteks, kuni elektroonilised kalkulaatorid need 1970. aastatel konkurentsist välja tõrjusid.
Curta mõtles 1930. aastatel Austrias Viinis välja insener Curt Herzstark. Tema loodud süsteemis vahetas üksainus trummel välja toonased mitmest — enamasti u kümnest — trumlist koosnevad arvutusriistapuud. Peale selle võimaldas tema seade mitte ainult liitmist, vaid ka üheksanitäiendi meetodi (ingl nines complement method) alusel lahutamist (sisuliselt lahutamist liitmise kaudu). Vaegtäiendi kasutuselevõtt kõrvaldas suure osa järguühiku ülekandega lahutamisel tekkivast mehaanilisest keerukusest.
Herzstark oli sunnitud taskuarvuti arendamise katkestama 1938. aastal, kui natsid sundisid teda ja ta ettevõtet keskenduma mõõteriistade ja kaugusmõõtjate tootmisele Saksa sõjaväe tarbeks. Katoliiklasest ema ja juudist isa pojana võeti Herzstark 1943. aastal vahi alla; viimaks sattus ta Buchenwaldi koonduslaagrisse. Paradoksaalsel moel kannustati teda just koonduslaagris varasema uurimissuunaga edasi tegelema.
1945. aasta 11. aprillil vabastasid USA väed Buchenwaldi. Sama aasta novembris õnnestus Herzstarkil pärast paari konstruktsioonilise täppisparanduse tegemist leida Weimari lähistelt Sommertalist tehas, mille masinistid olid piisavalt vilunud, et saavutada vajalikku detailitäpsust ja valmistada Herzstarkile kolm töötavat kalkulaatori-eksemplari.
Nõukogude väed sisenesid riiki juulis ja Herzstark, kes kartis Venemaale küüditamist, põgenes sama kuu lõpul Austriasse. Viimaks ilmutas agregaadi tootmise vastu huvi Liechtensteini vürst ja peagi alustaski tolles Euroopa kääbusriigis tegevust arvutusmasinaid tootev ettevõte Contina AG Mauren.
Esimest tüüpi mudelit Curta Modell I müüdi järgmistel aastatel 125 dollari eest, samas kui täiustatud teise tüübi mudel Curta Modell II maksis juba 175 dollarit. Praegu on nood masinad kollektsionääride hulgas kõrges hinnas — töökorras Curta kalkulaator võib maksta ligi 2000 dollarit.
Arve sisestatakse seadme küljel paiknevate lükatitega (üks lükati iga numbrimärgi kohta). Pöörete loendur ja tulemusnäidik paiknevad ülaservas. Üks vändapööre liidab sisestatud arvu tulemusnäidikul kuvatavale suvalisele arvule; täiendavad pöörded liidavad sama arvu vahetulemusele uuesti. Liitmise asemel lahutamisrežiimi kasutamiseks tuleb vänta enne pööramist veidi väljapoole tõmmata. Korrutamine, jagamine ja muud tehted nõuavad juba suuremat hulka vända- ja kelgunihutamisliigutusi.
Hinnanguliselt toodeti u 25 aasta jooksul kokku 140 000 Curta taskukalkulaatorit (80 000 esimest tüüpi ja 60 000 teist tüüpi mudelit). Curt Herzstarki osutusel toodeti viimane Curta arvutusmasin 1972. aastal.
