Niisiis, Tillerson, kelle aastapalk ExxonMobili tegevjuhina mullu oli 27,2 miljonit dollarit, võtab koha sisse riigidepartemangus, palgaga 205 700 dollarit (vähemalt selline on praegu välisminister John Kerry aastapalk). Raha teda ametikohal selgelt ei köida.

Tulevase presidendi Donald Trumpi seisukohtadest on võinud juba pikemat aega välja lugeda vaid üht - välispoliitika ja mujal maailmas toimuv teda eriti ei huvita. Ka naftakontserni juhi paigutamine välispoliitika etteotsa ei saada teistsugust sõnumit. USA on küll suuruselt kolmas naftatootja maailmas Saudi Araabia ja Venemaa järel, aga sõltuvus Lähis-Ida naftast on oluliselt vähenenud.

Mullu oli USA naftatoodangu tipuks 9,63 miljonit barrelit toornaftat päevas, käesoleva aasta augustiks oli naftahinna langus vähendanud küll tootmist 8,74 miljonile barrelile päevas. Texases paiknev ExxonMobil toodab naftat 5,7 miljonit barrelit päevas, seega on madal naftahind siiski tähendanud neile kasumi vähenemist. Võiks oletada, et Tillersoni huvi võiks olla hakata naftahinda jälle kergitama. Mullu oli USA naftatarbimine 19,4 miljonit barrelit päevas - odav nafta on siiski tarbimist suurendanud.

Tillerson asus insenerina tööle The Exxon Company's 1975. aastal, tõustes 1989. aastal USA keskseimas tootmisüksuses juhi kohale. 1995. sai temast Exxon Yemen Inc. ja Tais tegutseva Esso Exploration and Production Khorat Inc. juht. 1998 edutati ta Exxon Ventures (CIS) asepresidendiks ja Exxon Neftegas Limited juhiks Venemaa ja Kaspia mere suunal. Kui 1999 Exxon ja Mobil ühendati ühiseks firmaks ExxonMobil, sai temast ExxonMobil Development Company asepresident. 2004. aastal aga juba terve ExxonMobili president ja direktor, 2006. aastast CEO ehk siis tegevjuht.

Leninit pole siin küll tsiteerida mõtet, aga Exxon on otsene järeltulija juba 1870. aastal Rockefellerite perekonna rajatud Standard Oil Companyle, mis laiendas oma tegevust Hiinasse juba 19. sajandi lõpus ja Lähis-Itta 20. sajandi esimesel kümnendil. Paraku puhkes USA-s vihane võitlus selle gigandi monopoli vastu ja firma tuli 1911 tükeldada. Nii sündisid Standard Oil Co. of New Jersey (1973. aastast Exxon) ja Standard Oil Co. of New York (1966. aastast Mobil). Nimele Exxon eelnesid ka üleilmse kaubamärgina Esso, Esco ja Humble Oil, Mobilile aga Socony.

Täna paikneb ExxonMobili peakorter Irvingis Texases, kontserni käibeks aastas on ligemale 270 miljardit dollarit, tegemist on ühtlasi ka käibelt kaheksanda kontserniga maailmas üldse. ExxonMobili turuväärtuseks loeb www.statista.com 356,5 miljardit dollarit. Ja on selge, et see hiigelkontsern ei piirdu tegevusega ühes kohas. Oma kodulehel loeb firma üles tegevuse järgmistes riikides:

Ameerika

  • USA (ExxonMobili koduriik, kontsern annab enamiku riigi naftatoodangust)
  • Argentina (osalus Vaca Muerta nafta- ja gaasiväljadel aastast 2010, 1500 töötajat)
  • Brasiilia (kohal aastast 1912, neli esindust Brasiilias)
  • Colombia (tugev kohalolek juba 95 aastat, Bogota kontoris töötab 418 inimest)
  • Kanada (69,6% osalus suurimas rafineerimistööstuses Imperial Oil Limited)
  • Kariibi meri / Guatemala (ESSO esindused Bahamal, Barbadosel, Bermudas, Dominikaani vabariigis, Kaimanisaartel, Guadeloupes, Guatemalas ja Martiniques)
  • Mehhiko (kohalolek Mehhiko turul juba 130 aastat)

Euroopa

  • Belgia (kogu ExxonMobili tegevust Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas juhitakse Brüsseli peakorterist)
  • Holland (kohalolek 120 aastat, rafineerimistehas ja keemiatehased Rotterdamis)
  • Iirimaa (kohal aastast 1898, koostöö jaotusvõrkudes ja keemiatööstuses)
  • Itaalia (tegevus Itaalias juba aastast 1891)
  • Küpros (koostöö kestnud juba 55 aastat)
  • Luksemburg (kohalolek keemiatööstuses ligi 120 aastat)
  • Norra (Norras tegutseb mitu ExxonMobili filiaali)
  • Prantsusmaa (pidev kohalolek juba 120 aastat)
  • Rumeenia (kohalolek juba aastail 1903-1948 ja uuesti aastast 1992)
  • Saksamaa (kontor asub Hamburgis)
  • Soome (koostöö määrdeõlide valmistamisel)
  • Suurbritannia (tegevus Suurbritannia pinnal algas juba 1888)
  • Ukraina (osalus naftaväljadel ja koostöö kestab juba 20 aastat)
  • Venemaa (kohal 20 aastat, osalus ennekõike Sahhalin-1 projektis)

Kesk-Aasia, Lähis-Ida

  • Aserbaidžaan (kaheksa protsendi osalus Kaspia naftaprojektides)
  • Egiptus (suur kohalolek kütuse- ja määrdeturul)
  • Iraak (aastast 2010 koostöö Iraagi valitsusega ja aastast 2011 Kurdistani võimudega)
  • Kasahstan (arendustöö kestnud ligi 20 aastat)
  • Katar (koostöö maailma suurima, North Field maagaasivälja arendamisel)
  • Kuveit (kontor avati aastal 2000)
  • Saudi Araabia (koostöö kestnud 80 aastat, kuigi piiratud mahus)
  • Türgi (osalus määrdetööstuses juba enam kui sada aastat)
  • Türkmenistan (kohalik esindus avati 2010)
  • Ühendemiraadid (kohalolek aastast 1939, koostöö kohalike võimudega)

Aafrika

  • Angola (koostöö aastast 2012)
  • Ekvatoriaal-Guinea (Mobil Equatorial Guinea Inc. on riigi suurim naftatootja)
  • Madagaskar (koostöö algas 2006)
  • Nigeeria (ExxonMobil on sealses tööstuses kolme haruga esindatud)
  • Tansaania (35 protsendi osalus Block 2 projektis Tansaania vetes)
  • Tšaad ja Kamerun (arendusprojekt käimas)

Kaug-Ida, Okeaania

  • Austraalia (kohal aastast 1895, riiki on investeeritud 19 miljardit dollarit)
  • Guam ja regioon (Vaikse ookeani saartel on ExxonMobil oluline naftatoodete varustaja)
  • Hiina (ExxonMobili peamine investeerimiskontor paikneb Shanghais)
  • HongKong (peamine bensiini ja määrdeõlide pakkuja seal)
  • India (Indias on ExxonMobilil neli kontorit)
  • Indoneesia (kohal juba 115 aastat, aktiivne osalus naftaväljadel)
  • Jaapan (esimene kontro avati Yokohamas 1893, praegu osaletakse keemiatööstuses)
  • Malaisia (koostöös Petronasiga toodetakse viiendik riigi naftast ja pool maagaasist)
  • Uus-Meremaa (Mobil Oil New Zealand Ltd. asutati juba 1896)
  • Paapua-Uus-Guinea (tegutsenud seal 1922. aastast peale, kontrollib kolmandikku turust)
  • Singapur (ExxonMobil on riiki investeerinud 15 miljardit dollarit)
  • Lõuna-Korea (koostöö juba 35 aastat)
  • Taiwan (tegutsenud seal juba 60 aastat)
  • Tai (riigis kohal juba enam kui 120 aastat)
  • Vietnam (suur maagaasileid aastast 2012)