Mis juhtub, kui terve ujumisbassein satub ootamatult kaaluta olekusse

Tegemist on treileriga uusimast ulmefilmist Reisijad, mis kinodesse jõuab detsembri teisel poolel. Aurora Lane (Jennifer Lawrence) läheb kosmoselaevas basseini ujuma, kuid äkitselt kaob tehisgravitatsioon ja kogu basseinitäiest veest saab hiigelsuur veemull, millest välja saada on ootamatultki keeruline.

Kuidas seda siis teaduslikumalt selgitada?

NASA tegi terve rea eksperimente vedelikega kaaluta olekus oma Skylab missioonil (1973-1979), samanimelises kosmosejaamas. Ilmnes, et vedelikud käituvad kaaluta olekus oluliselt teistmoodi kui loomuliku gravitatsiooni puhul.

Maa peal mõjutab raskusjõud tugevalt vedelike käitumist, hoides vedeliku konteineri põhjas. Teine, mis vedeliku käitumist mõjutab, on pinnase kokkupuude gaasiga. Vedeliku molekulide vastastikune külgetõmme põhjustab pindpinevusjõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. Ja nii tekib vedeliku pinnale justkui elastne membraan. Raskusjõud Maa peal hoiab vedeliku küll anumas, aga kaaluta olekus muutub pindpinevus määravamaks ja nagu kosmosekatsetustel korduvalt tuvastatud, moodustab vedelik pigem ühtseid, peaaegu täiesti ümmargusi tilkasid.

Juba Skylabi katsetuste käigus moodustus ridamisi vabalt hõljuvaid veekerasid, mida hoidis koos just nn membraaniefekt. Kui neid katsetati aga koos tahkete esemetega, moodustus vedelikukera nende esemete ümber. Seni küll pole kosmoses ühtki veebasseini olnud, seega tegelikke katsetusi inimestega pole olnud võimalik teha.