1937. aastal alustati Pööravere turbasoo kuivendamisega ning ettevalmistustega vabriku rajamiseks. Briketivabrik alustas tööd 1939. aastal 230 töölisega ning tööstuse hoonete ning töötajate majade jaoks eraldati 24 hektarine ala.

Eesti Turbamuuseumi kodulehe andmetel tahtsid sakslased enne lahkumist Tootsi tööstust õhku lasta, aga tolleaegne ettevõtte direktor Eugen Ulk oli olnud tark mees ning Pärnusse jõudnud ohvitseridele saatnud palju viina, mistõttu nood kohale ei jõudnudki ning tööstus jäi seisma.

Vaade klubi sissekäigule

Sõjajärgne aeg oli samuti Tootsi elanikkonnale veidi kergem, kuna korteri- ning toiduolud olid paranenud ning avati ka uus ühissöökla. 1948. aastal põles maha tööstuse klubimaja, ning fotodelt saab näha juba uut hoonet. 1951. aastal alustati tööstuse laiendamist, et suurendada tootmist ning ehitati juurde ka elumajasid - rahvasuus jagunesid need kaheks puuküla ning kiviküla. Elanikkond kasvas, sellega koos ka õpilaste arv ning Rõusal avati ka pioneerilaager. Ettevõttel oli ka oma rahvatantsurühm, naisansambel, orkester, poliitkool ning tervishoiupunkt.

Tööstuse pioneerilaagris

Täna elab Tootsi alevvallas üle 800 elaniku, ning AS Tootsi Turvas tegutseb siiani.

Vaata fotodelt kuidas nägi 50ndate aastate alguses välja Tootsi Briketitööstuse töötajate igapäevaelu!