Suure väejuhi legendaarne kasv: miks seostatakse Napoleoniga erakordset lühidust?

Napoleoni kompleksiks nimetatakse juba ammusest ajast seda, kui väiksemad isendid on suurtest agressiivsemad. Probleem on selles, et tegelikult pole Napoleon sugugi õige tegelane väikest kasvu sümboliseerima - ta polnud nimelt üldse lühike mees.

19. sajandi alguses Prantsusmaad valitsenud Napoleon oli oma aja kohta keskmist kasvu. Sellal, kui ta suri, oli ta pikkuseks 169 cm. Põhjus, miks teda läbi aegade aga lühidusega seostatud on, peitub osalt ta enda sõjalises strateegias. Napoleon armastas end ümbritseda ihukaitsjatega, kes olid erakordselt pikad ning nendega kõrvuti näis ta mõistagi üsna lühike.

Lisaks oli Napoleon julmusele kalduv, mis võis ka omamoodi tema vihkajaile väikese, vastiku mehe müüdi loomisel kaasa aidata. On teada, et tal oli kombeks naiste pihta, kelle rõivad talle ei meeldinud, tinti või toitu pilduda. Niisiis oli väejuht ühtlasi üks esimese moepolitseinikke.

Ehkki inimeste puhul ei pruugi Napoleoni kompleks alati toimida, on loomariigist siiski näiteid, kus see eksisteerib, eeskätt olukordades, kus ressursside ja paaritumispartnerite üle lahinguid lüüakse. Kui ressursid on napid, on väiksemalt isasloomal suuremat rünnates võimalik rohkem võita.