Ajakirjast Ajalugu: Norra kuningas orjana Eestis ehk kui palju tema eest maksti
Eestlane müüs Norra tulevase kuninga kitse eest orjaks
Detsembri ajakirjas Ajalugu on pikem artikkel eestlaste esivanemate rollist viikingisaagades ja –kroonikates. Teiste seas on mainitud ka Norra kuningat Ólafr Tryggvassoni (u. 963–1000), kes on ajalukku läinud kui Trondheimi linna asutaja ja oma kodumaa esimese kiriku püstitaja. Islandi ajaloolase Snorri Sturlusoni poolt 13. sajandil kirja pandud saaga järgi langes Ólafr kolmeaastaselt teel Kiievi vürstiriiki praeguse Eesti aladel röövlite küüsi ja müüdi koos kasuvennaga kitse eest orjaks. Tema kasuisa põlgasid aga vangistajad liiga vanaks ja tapsid. Ólafr viibis Eestis vangistuses kuus aastat. Sellest, kuidas Olafr vangistusest pääses ja kuidas teda siin koheldi ning teistest viikingisaagadest loe lähemalt detsembri ajakirjast Ajalugu!
Kes kukutas Lääne-Rooma keisririigi?
Laialt levinud veendumuse järgi tõi barbarite sissetung kaasa Lääne-Rooma keisririigi allakäigu ja kokkukukkumise. Praegused ajaloolased aga tingimata nii ei arva.
„On arvamus, mille järgi nemad kukutasid Rooma keisririigi, kuigi see pole tingimata populaarne seisukoht,“ ütleb Oxfordi ülikooli ajaloodoktor Steve Kershaw ajakirja Ajalugu detsembrinumbris ilmunud intervjuus. Pigem leiavad praegu ajaloolased, et barbarite kaasmõjul leidis aset keisririigi teisenemine – ka pärast viimase keisri troonist loobumist aastal 476 kehtisid edasi suuresti samad seadused ja sama raha. Seisukohad erinevad mõnikord ka rahvaste lõikes – kas räägib end roomlaste järeltulijaks pidav itaallane või germaanlasi oma esiisadeks lugev sakslane.
Loe lähemalt detsembri ajakirjast Ajalugu!
Ajakirja tellimiseks vaata www.ajakiriajalugu.ee
