FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus

Apokalüptilisi stsenaariume on ulmefilmides ja kirjanduses läbi mängitud kümneid, ehk isegi sadu. Kui meie planeedist aga tõesti suur katastroof peaks üle rulluma, võib just see ladu kaugel Arktikas saada inimkonna päästjaks.

Seemneid hoitakse umbes 122 meetri sügavusel ühe mäe sees, mis omakorda paikneb üksildasel saarel Teravmägede saarestikus umbkaudu poolel teel Norrast põhjapoolusele. Teravmäed (norra keeles Svalbard) on põhjapoolseim koht maailmas, kuhu viivad regulaarlennud.

Hetkel on laos seemneid peaaegu igast maailma riigist, mis on sinna saadetud enam kui 60 institutsiooni poolt. Saabuvad kastid valgustatakse läbi veendumaks, et neis tõepoolest mitte midagi peale seemnete sees pole. Lao uksed avatakse vaid kolm-neli korda aastas, kui sinna uusi seemneid juurde tuuakse. Uksi, mis on varustatud koodiga lukkudega, on tervelt viis. Lisaks ütleb The Crop Trust, et ka jääkarud, kes Teravmägedel elavad, on justkui omaette turvamehed.

Lao sisetemperatuur on -18, mille juures püsivad mõned seemneist idanemisvõimelistena lausa tuhandeid aastaid. Seemnehoidla avati aastal 2008 ning praegu on seal üle 860 000 seemnenäidist (igaühes 500 taimeseemet), ruumi on umbes 4,5 miljoni näidise jaoks.

Sissekäigu katusel ja fassaadil asub valgusinstallatsioon, mille autoriks on Dyveke Sanne - nimelt peab Norras kõigi avalikkust teenivate ehitiste välimuses olema mingi kunstielement. Isegi siis, kui see hoone asub kaugel-kaugel Arktikas.

Esimest korda võeti laost seemneid välja eelmisel aastal, seda tegi Süürias asunud ICARDA seemnepank, mis kodusõjas kannatada oli saanud.

Idee on muidugi üllas, ent iseküsimuseks jääb, kuidas pärast erakordselt negatiivse maailmalõpustsenaariumi teostumist hätta jäänud inimesed Teravmägedele kohale sõita ja end viiest uksest läbi murda suudavad.