Raudteelahendus Hiina moodi: kust tee peab minema, sealt see ka läbi viiakse

Xinchengzi tunnel, koos lõiguga Chongqing-Lanzhou kiirraudteest valmis hiljuti seitsmeaastase töö tulemusel, kusjuures mägedest läbi puurimine lühendas nende kahe linna vahelist ühendust 17,5 tunnilt 6,5 tunnile.

Tunnel on 9164 meetrit pikk ja ehitas selle Hiina raudteeehituse riigiettevõtte büroo nr 11.

Lanzhou-Chongqingi kiirraudtee ehitamine läheb maksma 11,74 miljardit dollarit, osana Hiina 11. viisaastakuplaanist, ja valmima peaks see käesoleva aasta jooksul. Tegemist on 832 km pikkuse kiirraudteega, millel on veel 95 km pikk harutee.

Sõitma hakkavad seal kaubarongid kiirusega 160 km/h, reisirongid 200 km/h, maksimaalne kiirus seal on ette nähtud 250 km/h, mahuks on ette nähtud 50 rongipaari päevas ja 20 miljonit tonni kaupa aastas.

Erinevalt enamikest kiirraudteedest Hiinas, mis jagavad rööpaid tavalise rongiliiklusega, tuli see liin ehitada eraldiseisva liinina, kuna raske maastik sundis liinile rajama ka 285 silda (13% kogu liini pikkusest) ja 178 tunnelit (63% kogu liini pikkusest). Seega tunnelites ja sildadel kulgeb kiirraudteest enam kui kolm neljandikku. Pikim tunnel liinil on 29 km pikk.

Osa liinist Chongqingist Guangyuani avati juba mullu detsembris, aga esialgu on seal näha väga vähe reisijaid. Gansu provintsi pealinnas Lanzhous elab kaks miljonit inimest, Chongqingis aga lausa 18 miljonit. Guangyuanis 2,5 miljonit.

2011. aastal sai liini ehitusel surma 21 töölist, kui neid vedanud sõiduk ümber läks.

Hiinas oli 2013. aasta lõpuks valminud juba 10 000 km kiirraudteed, kusjuures kuus liini nendest on tugevalt kasumis:

• Beijing–Tianjin
• Shanghai–Nanjing
• Beijing–Shanghai
• Shanghai–Hangzhou
• Nanjing–Hangzhou
• Guangzhou–Shenzhen–Hong Kong

"Kaheksa vertikaalse ja kaheksa horisontaalse" kiirraudteeliini võrgustik peaks Hiinas valmima aastaks 2030.