Euroopa Liidu Maa kaugseire programm Copernicus pakub pidevalt uuenevat teavet erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jm) kohta.

Satelliidiandmed on EL liikmesriikidele tasuta, kuid igal riigil tuleb ise hoolitseda nende töötlemise, analüüsimise ja arhiveerimise eest.

Kevadine jääminek Peipsil. (Foto: Maaamet.ee)

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sõlmis tänavu 13. septembril Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) andmevahetuslepingu, mille alusel saavad Eesti kasutajad umbes kaks korda nädalas satelliidiandmeid.

Kuna EAS-il endal puudub kompetents taoliste andmete töötlemiseks ja jagamiseks, hakkab neid vahendama Maa-amet. Selleks moodustatakse ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga, mis võimaldab andmetele ligipääsu ja loob tingimused nende kasutamiseks.

"Satelliidiandmed annavad meile praktiliselt reaalajas ülevaate keskkonnas toimuva kohta ning Maa-ametil kui Eesti suurimal ruumiandmete tootjal, haldajal ja levitajal on olemas kompetents nendega töötamiseks.

Kuid enne, kui saame satelliidipilte kõigile soovijatele üle Interneti jagama hakata, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja vahendamiseks hankida vajalikud tarkvara ja serverid. Tänu EL-i struktuurifondide abile on see meil nüüd võimalik," ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

"Riiklik andmekeskus loob soodsa võimaluse ettevõtluse arendamiseks kaugseire valdkonnas, kuna toob Eesti ettevõtjatele ja teistele huvilistele satelliidiandmed koju kätte. See paneb tugeva aluse ka selliste riiklike teenuste tõhustamiseks ja teaduse arenguks, mis põhinevad kaugseireandmetel," ütles EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg.

Maa-amet alustab ESTHubi väljaarendamisega võimalikult kiiresti, avalikkusele peaksid Copernicuse andmed olema kättesaadavad juba 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.

Tallinn kosmosest. (Foto: Maaamet.ee)

Kogutavad satelliidiandmed on väga mitmekesised, nende abil saab tõhusamalt hallata loodusressursse (maakasutus, metsaraie, puude kahjustused, jääolud, põlengud jms), pakkuda mugavamaid avalikke teenuseid ja need võimaldavad nii eraettevõtetel kui ka riigiasutustel paremini oma ressursse kasutada.

Kaugseireandmete baasil saavad Eesti ettevõtted luua ja pakkuda ka erinevaid uusi teenuseid, ilma et nad peaksid tegema suuri kulutusi baastaristu loomiseks.

Eesti on Baltikumis esimene riik, kes loob Copernicuse andmekeskuse, seda tänu Eesti liikmelisusele Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) alates aastast 2015. Eestit esindab seal EAS-i juurde loodud Eesti Kosmosebüroo.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena