Küsi julgesti: punase kala kudemisest
Miks osad meriforellid-lõhed ei koe igal aastal?
Kui peetakse silmas, miks kalad ei koe mitu aastat järjest sügiseti, siis on vastus lihtne.
Et lõhelistel hakkaks arenema mari/niisk, peab kala olema hea toidu peal, st heas toitumuses, mõnusalt rasvane. Pärast kurnavat sügist ei suuda suur osa merre tagasi laskunud kaladest ennast järgmiseks sügiseks vastavasse konditsiooni viia. Selleks, et kalal oleks sügisel midagi kudeda, hakkab mari/niisk arenema juba sama aasta kevadel.
Kas Eesti lõhe samuti hukkub pärast kude? Kui suur osa neist?
Eestis hukkub suur osa lõhedest pärast kudemist (olenevalt aastast 10–50%). Suremuse protsent oleneb sügisestest ilmaoludest ja mitmest teisest faktorist.
Kuna meriforellid kulutavad vähem energiat kudealadele jõudmiseks, sest enamasti nad sünnijõe suudmest kaugemale kui 60 km ei sattu, on ka meriforelli suremus väiksem. Arvatavasti jääb see 10% piiresse.
Kas kudenud kala jääb talveks jõkke?
Uurides püügistatistikat ja kalaloenduri andmeid, võib oletada, et enamik lõhedest jääb talvituma jõkke ning laskub merre kevadise suurveega. Meriforellidest laskub suur enamik merre tagasi vahetult pärast kudemist.
Miks osad punased kalad kevadel jõgedesse tulevad?
Sellekohased uuringud on kahjuks puudulikud ning võib teha vaid oletusi. Põhjusteks võivad olla nt toidubaas, veetemperatuurid vms.
Mis juhtub kalaga, kes näiteks madala veeseisu tõttu jõkke kudele ei pääse?
Teoreetiliselt on võimalik, et kala moondab marja tagasi rasvkoeks. Kuna see protsess on väga energiakulukas ning kudema suundunud kala on enamasti oma energiakulu eduka kudemise tarbeks üpris täpselt välja arvestanud, lõpeb selline stsenaarium kala surmaga.
Millal muutub kudele minev kala tumedaks?
Kala värvus on väga varieeruv ning kindlat mudelit/reeglit lihtsalt ei ole olemas. See on nagu puberteediga, et osadele poistele tekivad vistrikud ninale varem kui teistele.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! novembri/detsembrinumbrist.
