Euroopa Marsi-maanduri Schiaparelli huku põhjustas ühesekundiline mõõtmisprobleem

19. oktoobril vastu Marsi pinda paiskunud Schiaparelli-nimelise maandumisseadme hävimise põhjustas inertsiaalanduri arusaamatu küllastumine. Ja kuigi inertsiaalanduri - Inertial Measurement Unit (IMU) - tõrge kestis vaid ühe sekundi, oli see piisav, et maandumine ebaõnnestuks. Valeandmed edastati maandumisarvutile, arvuti järeldas omakorda, et Schiaparelli on juba maandunud, kuigi see asus tegelikult 3,7 km kõrgusel.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

Valeinfo tõttu vabastas arvuti Schiaparelli küljest langevarju, lülitas korraks sisse pidurdusmootorid ning lülitas ühtlasi sisse maandumisjärgsed süsteemid. Järgnes mitme kilomeetrine vabalangemine, arvestuslikult ületas Schiaparelli kiirus Marsi pinnale jõudes 300 km/h.

Kuni 3,7 km kõrguseni oli läinud kõik plaanipäraselt. Kuumakilp pidas Marsi atmosfääri sisenemise vastu, muuhulgas avanes langevari nagu ette nähtud 12 km kõrgusel, kui Schiaparelli kiirus oli alanenud 1730 km-ni tunnis. Kuumakilbi esimene osa eraldus plaanitult 7,8 km kõrgusel.

Nende järeldusteni jõudsid uurijad 23. novembriks, kui esialgsed uurimistulemused avalikustati. Uurimistiim on alates õnnetuspäevast põhjalikult uurinud Schiaparelli andmeid, mida seade edastas Marsi atmosfääri sisenemisel ja laskumisel, ning mida edastasid erinevad seadmed (Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidid Trace Gas Orbiter ja Mars Express, India suur meeterlaineala teleskoop).

Euroopa kosmoseagentuur rõhutab, et tegemist on uurimise väga esialgsete tulemustega. „Tegemist on väga esialgse järeldusega,“ ütles David Parker, ESA mehitatud kosmoselendude ja robotuuringute direktor. „Kogu pildi saame ette 2017. aasta alguses, kui valmib sõltumatu uurimiskomisjoni aruanne.“ Ta lisas, et sellest intsidendist on väga palju õpitud ning sellega arvestatakse Exomarsi nime kandva missiooni teisel etapil 2020. aastal, kui Marsi suunas peaks teele asuma ja seal maanduma Euroopa Marsi-kulgur.

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos ühine missioon ExoMars startis Baikonuri kosmodroomilt tänavu 14. märtsil. Marsile jõudmiseks tuli satelliidil läbida 496 miljoni kilomeetri pikkune teekond, mis võttis aega 7 kuud. ExoMArs koosnes kahest osast: suuremast osast (emalaevast) Trace Gas Orbiter, mille ülesanne on tiirelda Marsi orbiidil ning analüüsida atmosfääri, ning Schiaparelli maandumisseadmest. Trace Gas Orbiter jõudis edukalt ette nähtud Marsi orbiidile.

577 kg raskuse Schiaparelli ülesandeks oligi katsetada laskumise ja maandumise jaoks Euroopas välja töötatud tehnoloogiaid ja seadmeid. Sujuva maandumise pidid tagama õhupidurdus Marsi atmosfääris, langevari, maandumismootorid ja põrutust absorbeeriv seadme konstruktsioon. See kõik pidi tagama selle, et Schiaparelli 21 000 km/h kiirus oleks vähenenud Marsi atmosfääri jõudes 6 minutiga nullini.

Maandumissüsteemi testimisel oli väga oluline eesmärk – samasuguse seadme abil plaanib ESA käivitada ExoMarsi teise etapi ning saata 2020. aastal Marsile ka Euroopa oma Marsi-kulguri.

Allikas: ESA