Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: tontliku nimega Tondi asumi lugu

Tihti on küsitud, miks on Tallinnas Tondi-nimeline asum. Kas on sealkandis vanasti kummitanud? Või on see mälestus mingist veresaunast?
Tegelik põhjus on siiski väga proosaline.

Oluliseks tõukeks piirkonna hoonestamisele oli 17. sajandi keskel Kristiine heinamaade ehk Linnu tee ja Mustamäe tee, Endla ja Koskla tänava ning Pärnu maantee ja Tondi tänava vahelise ala jaotamine Rootsi kuninganna käsul 32 heinamaatükiks. Sinna rajati suvemõisad koos iluaedadega. Tondile andis nime aastatel 1688-1696 Tallinna bürgermeistriks olnud Jobst Donte. Viimase suvemõisa hakkas kohalik rahvas õige pea Tondiks kutsuma ja nii kinnistus põnev nimi kogu eeslinnale. Tondi tänava lõpus asunud suvemõisa hooned on linnapildist juba ammu kadunud. Park on aga osaliselt tänaseni alles.

Tondil on asunud ka Sprinckthali suvemõis, mille peahoone on aadressil Tondi 42 tänagi alles. Sprinckthali (Allikaorg) viitab liigniiskele alale ja nii see ka oli. 1880. aasta F. Eurichi detailsed kaardid näitavad veenvalt, et Tondi aladel asus rohkesti liivikuid ning seal oli palju kuivenduskraave.

Vaatamata sajandeid kestnud kuivendustööle oli säilinud ka üllatavalt palju looduslike kallastega ojakesi. Osa Tondi piirkonna vetest suundus Mustjõe oja ühte lisaharusse.

Esimese maailmasõja eel asus Vene keiser Nikolai II impeeriumi pealinna Peterburi kaitseks rajama Tallinna ümbrusse ja Soome lahe põhjakaldale Eesti ajaloo suurimat militaarobjekti - Peeter Suure merekindlust, mille võimsad suurtükipatareid pidid vajadusel vaenlase laevastiku edasipääsu sulgema. Tondile otsustati rajada merekindluse personali jaoks suur sõjaväelinnak. Selle ehitus algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis pärast 1912. aastat. Merekindluse suurtükipolgule mõeldud kahekorruselised punastest tellistest ja paekividest suured kasarmud ehitati pärast endise Dunteni suvemõisa maa-ala sundvõõrandamist 1914. aastal.

Ehitusmaterjalina kasutati praeguse hipodroomi kõrval Pelgulinnas asunud Baltika tellisetehase toodangut. Telliste ja muu ehitusmaterjali kohaletoimetamiseks kasutati kindluse raudteed, mis suundus endise Balti puuvillavabriku juurest praeguse Ädala tänava piirkonnani ja sealt edasi üle Paldiski maantee üle Kristiine heinamaade Tondi tänavale kasarmute juurde.

Arhitektuurselt märkimisväärsed kasarmud projekteeris sõjaväeinsener Aleksander Jaron. Toona kerkis ka täna aadressil Tammsaare 25 asuv omaaegne väeosa staabihoone, mis nüüd turvafirma peakontori päralt.

Paldiskisse suunduv raudteeliin rajati Tondile juba 1870. aastal. Peeter Suure merekindluse teenindamiseks ehitati piirkonda ka tänaseks likvideeritud kitsarööpmelise raudtee harusid.
Eesti Vabariik asutas 1920. aastal tsaariaegsesse sõjaväelinnakusse sõjakooli. Kommunistide 1. detsembri 1924 riigipöördekatse käigus ründasid mässajad Tondi kasarmuid, et sealt relvi hankida. Rünnaku käigus hukkunud neljale kadetile ehk Tondipoisile püstitatud mälestusmärk asub Tondi 55 hoone ees. Amandus Adamsoni kavandatud mälestusmärk avati 1928. aastal, hävitati punavõimude poolt 1941. aastal ning taastati 2009. aasta mais.
1934. aastal rajati sõjakooli juurde kaitseväe lasketiir. Tulejoonel võis korraga seista 44 meest väikekaliibriliste spordipüssidega.

Nõukogude ajal asus Tondil okupatsiooniarmee autobaas ja tankipolk. Ehitati mitmeid abi- ja majandushooneid. Kokku oli seal sõjaväe käsutuses 49 hektari suurune ala.

Okupatsioonivägede lahkumise järel 1994. aasta augustis rääma jäänud piirkonda asuti järgemööda korrastama . Likvideeriti keskkonnareostus ja seni suletud ala avati linnarahvale, rajati uus tänavavõrk. Täna on osa kasarmutest renoveeritud, osa ootab aga endiselt taastamist. Ümbruskonda on kerkinud uusi hooneid , tenniseväljakud ning korrastatud haljasalad. Kasarmud ja teised säilinud endise sõjaväelinnaku hooned on muinsuskaitse all.
Kunagiste kasarmute taga asuvad Marsi, Rivi, Sammu ja Sõjakooli tänav on nimetatud omaaegse sõjakooli järgi.

Tondi piirkond oli oluline ka Tallinna energeetika arengus. Linnavalitsus ei soovinud konkurentsi linna Tallinna Elektrijaamale. Nii olid riigile kuulunud ettevõtted ja asutused sunnitud tarbima monopoolse elektrijaama energiat.
See takistas mitmete tööstuste ja ka raudtee arengut. Seetõttu ehitati 1923. aastal Ellamaa elektrijaamast Tallinna-Pääsküla elektriraudtee vajaduseks õhuliin.
Sellele liinile ühendati 1923. aastal Nõmme ja aasta hiljem Tondi linnaosa ning 1926. aastal ka osa Kopli rajoonist. Tondi raudteejaama ligidal võib praegugi näha omaaegset alajaama, mille kaudu elektrifitseeriti Tondi ümbruskond.

1933. aastal avati elektriraudtee Tondi jaam ja kolm aastat hiljem pikendati selleni ka trammiliin.
Täna asub Tondi Kristiine linnaosas ning piirneb Kitseküla, Lilleküla, Mustamäe ja Järve asumiga.
Tondi nimelisi kohti on Tallinnas veelgi. Näiteks Tondi raba Lasnamäel või Tondi mets Mustamäel.
Järgmine kord räägime Ülemiste järvest ja Tallinna uputamisest.