Okasseal on sellised okkad, mis ajavad vaenlased hirmunult eemale

Vastne puurib oma karvad kõrvetavate odadena vaenlasesse, kärbse karvane selg hoiatab teda kärbsepiitsa eest. Harjastel on eluslooduses palju vorme, õige „soeng“ on sageli elu ja surma küsimus.

Kas sinu karvad suudavad päästa su elu, kui sind ründab lõvi? Soomuslooma omad suudavad. Kui enamike imetajate karvad on mõeldud kaitsma külma, vihma ja tuule eest, siis soomuslooma karvad on arenenud kaitsemehhanismiks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Miljoneid aastaid väldanud evolutsioon on muundanud tema karvad laiadeks kõvadeks plaatideks, mis paiknevad serviti üksteise peal nagu katusekivid. Kui loom ennast kerra tõmbab, pole kiskjatel mingit võimalust talle ligi pääseda.

Okassiga on aga varustatud loomariigi kõige muljetavaldavama kaitsemehhanismiga. Looma kuni 40 cm pikkused okkad on tegelikult kõvasti paksenenud karvad, ent ainuüksi nende nägemine hoiab röövloomad eemal.

Kuid öösel, kui okassiga on kõige aktiivsem, pole okkaid pimedas näha ja seetõttu on loom sunnitud oma hirmutamistaktikat muutma.

Ta jääb siiski truuks karvade kasutamisele: okassiga lehvitab oma okkaid, nii et need tekitavad üksteise vastu hõõrudes kõrisevat heli, mis vaenlased eemale peletab.

Loe Imelise Teaduse detsembrinumbrist lähemalt, milliseid uskumatuid ülesandeid täidavad loomade karvad.