Ehitatud hunnide poolt? Hiiglaslik monumendikompleks Kasahstani stepialal

Kasahstani stepid olid aastatuhandeid pigem kohaks, kust igasugused hordid läbi ratsutanud ja võim pigem seotud nomaadluse kui püsiva asustusega. Kuid kohanimi Altÿnkazgan tähistab nüüdsest isegi suuremat kivimonumentide pühamut kui Inglismaal paiknev Stonehenge.

Käesoleval aastal avalikuks tehtud arheoloogiline ime paikneb Kaspia rannikualal Manggõstau poolsaarel ja on ligemale 1500 aastat vana, mis võimaldab selle ehitajateks pidada kas hunnide hõime või mõnd nende mantlipärijate kaganaati.

Hunnid on jätnud Euroopa ajalukku hirmsa jälje, kuigi ehk neid otseselt Rooma impeeriumi põrmustajaks pidada ei saagi, läks Attila juhitud hiigelhordi peatamiseks vaja roomlaste ja germaanlaste ühisarmeed Katalaunia väljadel, aastal 451 m.a.j.

Pärimuse järgi tulid hunnid Volga-tagustelt aladelt, juba m.a.j. 1. sajandil olid end sisse seadnud tänase Kasahstani aladel, sajand hiljem valgunud ka Põhja-Kaukaasiasse, ning 4. sajandiks loonud Euraasias laiuva hiigelriigi, mis püsis koos küll vaid valitseja isikliku autoriteedi najal. Attila surm 453. aastal võttis hunnideohu Euroopa kohalt, kuid sugulashõimud Kesk-Aasia steppides ei kadunud veel niipea. Ja ei saa eirata ka Hiina pärimust, mis peab ka hunne selleks ohuks, mis sundis Hiina põhjapiirile rajama Suurt Hiina müüri.

6. sajandiks oli nendel aladel kujunenud aga hunnide arvatava sugulasrahva - türkide - nn Göktürki kaganaat, mis haaras enda alla kogu Põhja-Kaukaasia, tänased Kasahstani, Usbekistani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Ida-Türkestani ja nii Sise- kui ka Välis-Mongoolia alad.

Enamvähem sellesse ajajärku jääb ka Kasahstanis nomaadide poolt rajatud Altÿnkazgani kivipühamu, mis katab 120-hektarilist territooriumi ja kuhu on püstitatud mitmesuguseid kivist monumente ja tahvleid. Avastusest teatasid arheoloogid Andrei Astafjev ja Jevgeni Bogdanov hiljuti ajakirjas Ancient Civilizations from Scythia to Siberia.

Väiksemad kivisambad seal on mõõduga 4x4 meetrit, suuremad lausa 34x24 meetrit. Monumentidele on sisse raiutud relvade ja loomade kujutisi, algselt on nad aetud püsti, kuid eks aeg ja loodusjõud ole hiljem oma töö teinud.

Altÿnkazgan avastati väidetavalt alles 2010. aastal, kui keegi kohalik mees metallidetektoriga seal "aardeid" otsis ja hõbetatud sadula leidis, vahendab LiveScience. Rahapuudusel said arheoloogid labida kõrbes mulda lüüa alles neli aastat hiljem ja eks põhjalikum töö seisab alles ees.

Arheoloogid on esialgu pidanud otstarbekaks selle kivipühamu püstitamisega seostada just hunne, kelle hiilgeaeg oli parajasti lõppemas. Dateerida on aga õnnestunud esimesena leitud hõbetatud sadulat, mitte veel naabruses asunud kivimürakaid. Leiti ka üksik haud, kuid inimene oli sinna maetud sajandeid hiljem.