Kanadas algab eksperiment: igakuine põhisissetulek vaestele!
2017. aastal saab Ontario provints katsepolügooniks kolm aastat kestvale põhisissetuleku pilootprogrammile.
Ontario provintsi erinõunik ja endine senaator Hugh Segal usub, et täiendav 1320 dollari suurune sissetulek kuus võiks pakkuda jätkusuutlikku lahendust puuduse leevendamiseks.
„Põhisissetuleku katsetamine on humaanne ja kasulik meede nii paljude vaesusega seonduvate kulutuste nagu tootlikkuskao, terviseprobleemide, korrakaitsekulutuste ja muude kogukondlike kulude vähendamiseks, kusjuures see vähendaks samal ajal ka vaesust ja innustaks inimesi ntööd tegema,“ selgitas Segal hiljutises aruandes.
Garanteeritud sissetulek pakuks n-ö põrandat, millest keegi ei saaks allapoole langeda. Taolist palka makstaks kodanikele tegelikult lausa hoolimata sellest, kas nad on töötud või mitte.
Konservatiividele see mõte meeldib, kuna pakub elegantset võimalikku asendust riiklikule hoolekandesüsteemile. Vasakpoolsetele meeldib see samuti, kuna pakub mastaapsemat ühiskondlikku tugistruktuuri.
„Mingeid garantiisid selle kohta, milliseks kujunevad pilootprojekti tulemused, ei saa olla ega peakski olema,“ kirjutas Segal. „Meie eesmärk peaks olema tõenduspõhja loomine poliitika arendamisele ilma eelarvamusteta või ettemääratud järeldusteta.“
Uurijad ja valitsused kogu maailmas on hakanud ellu viima sarnaseid katseid selgitamaks välja, mis juhtub, kui inimestele tingimusteta raha jagada.
Nii Soome riigil, Hollandi Utrechti linnal kui ka Keenial on kavas selle süsteemi testimiseks vastavad programmid käivitada.
Kanadas Manitobas 1970. aastatel läbi viidud uuring annab aimu, milline võiks välja näha üks kogukond, mille liikmetele makstakse igakuist põhisissetulekut. Tolle linna inimestele maksis valitsus aastas (nüüdisvääringusse teisendatult) 9000 dollarit põhisissetulekut.
Uuringu raames kogutud andmeid analüüsinud Manitoba ülikooli majandusteadlane Evelyn Forget märkis, et kahes olulises kodanikkonnarühmas ilmnes 9 protsendi suurune tööl käidud aja vähenemine.
Noored emad kasutasid lisasissetulekut emaduspuhkuse pikendamiseks ja selleks, et väikelaste seltsis rohkem aega veeta, samas kui teismelised poisslapsed kulutasid raha pigem selleks, et koolis õppida.
„Inimesi küsitledes saime teada, et enne eksperimendi algust avaldasid paljude madala sissetulekuga inimeste, eriti poisslaste perekonnad neile tugevat survet, et nad 16. eluaasta saabudes lahkuksid koolist ja hakkaksid end ise tööga ülal pidama. Pärast põhisissetuleku kehtestamist otsustasid nood perekonnad, et võivad endale lubada poegade koolitamist keskkoolis natuke pikema aja vältel,“ rääkis Forget.
Tõsi on, et tõenäoliselt lõpetaks põhisissetuleku kehtestamisel osa inimestest üldse töötamise. Andmeid lähemalt vaadates on aga ilmne, et vaesus saab reeglina alguse noores eas. Põhisissetulek võiks aidata inimestel puudusest välja rabelda.
Ontario eksperiment peab näitama, mis juhtub siis, kui 18–65-aastased, allpool vaesuspiiri elavad inimesed saavad kuus 1320 dollarit (1820 dollarit, kui neil on puue).
Kas neil õnnestub sellise toetuse juures edukamalt sääste koguda ja tööd leida? „Mingisugust maagilist lahendust pole olemas,“ nentis sissetulekukindlustuse eest võitleva Kanada kodanikeühenduse Income Security Advocacy Centre esindaja Jennifer Laidley.
„Niisiis on kriitiliselt tähtis, et valitsus praegu mitmesuguseid lahendusi uuriks — kujundaks ümber olemasolevaid ühiskondliku toetuse programme, parendaks töö kvaliteeti ja kaaluks põhisissetuleku võimaldamist.“
