Talvine Horisont nuusutab tehisninaga, otsib eestlaste juuri ja sukeldub virtuaalmaailma
50. aastakäigu viimase Horisondi kaaneloos „Ninaga nutiseadmed“ kirjutab füüsik Raivo Jaaniso pisikestest grafeenist tehisninadest, mille abil saab jälgida õhukvaliteeti. Lisaks on Tartu ülikooli füüsikute loodava tehnoloogia abil võimalik seirata ka inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit.
Intervjuus usutleb Horisont seekord Eesti biokeskuse juhti, evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.
Me teame, et inimkonna häll on Aafrikas, kust Homo sapiens sapiens eelajaloolisel ajal välja rändas. Kuidas evolutsioonigeneetikud rändava inimese jälgi ajavad ning milliseid uusi kilde on lähiajal juurde saamas eestlaste päritolu valgustav mosaiik? Sellest vestles Metspaluga Helen Rohtmets-Aasa.
Uues numbris ei vaadata mööda ka tänavustest Nobeli teadusauhindadest. Professor Teet Örd tutvustab füüsikas, keemikud Margus Lopp ja Riina Aav selgitavad keemia ning rakubioloogid Toivo Maimets ja Sulev Kuuse omakorda füsioloogia ja meditsiini vallas Nobeliga kroonitud avastuste olemust.
Psühhostimulandid – uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks – on olnud inimkonnale atraktiivsed juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Artiklis „Psühhostimulandid ja aju“ lahkab teemat lähemalt Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.
Madis Vasser, Kristjan-Julius Laak, Jaan Aru panevad looga „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuste kannul“ põneva punkti Horisondi ajuteadusele pühendatud populaarsele artiklite sarjale „Mõtlemise masinavärk“. Tuleb välja, et igapäevaelus eeskätt meelelahutuses kanda kinnitav virtuaalreaalsus pakub teadlasele uusi võimalusi ajuteaduse suurte küsimuste avamiseks.
Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja samuti „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „sasku” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse valke noppima; „Ahhaa!“ pajatab maailmasõdade pärandist; „Huvitavas Venemaas“ on keisrinna Katariina II võitlus kasakatega; „Muuseumipärl“ tutvustab raadiot, mis töötas kunagi ka „põranda all“; „Dokument kõneleb“ räägib eestlastest esimese ilmasõja Vene armees. Lisaks saab lugeda kirjanik Kauksi Ülle mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju kõverjoontega kujundite pindalade arvutamisega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.
