Kaitseinvesteeringute Keskuse sünd ehk kaitsevägi vabaneb mittesõjalistest ülesannetest
Miks asuti looma riigi kaitseinvesteeringute keskust (RKIK) ja kui kaugele tööga jõutud on, sellest räägivad ajakirjale Sõdur RKIK-i direktor kolonel Rauno Sirk ja kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kaptenleitnant Roman Lukas.
Ametlikus suhtluses on RKIK-i loomisest palju juttu. Palun rääkige ajakirja Sõdur lugejate jaoks lahti, mille jaoks RKIK loodi ja kuidas on keskus kaitseväe ja toetuse väejuhatusega seotud.
Kolonel Rauno Sirk: Pakkumine riigi kaitseinvesteeringute keskust juhtima hakata tuli väga järsult. Olin Ameerika Ühendriikides, kui mulle helistas kindralleitnant Riho Terras ja küsis, kas tahaksin RKIK-i juhtimise enda peale võtta. Sellele küsimusele oli vaid üks ainuvõimalik vastus ja nii ma sellele kohale sattusingi. Suhtun uue asutuse loomisse kui konkreetsesse ülesandesse, mille täitmise mulle kaitseväe juhataja ja kaitseministeeriumi kantsler usaldasid.
Põhjus asutuse loomiseks oli vajadus kaitsevägi vabastada mittesõjalistest ülesannetest, täidesaatvate funktsioonide väljaviimine kaitseministeeriumist, suurem läbipaistvus, kokkuhoid ja efektiivsus. Tegeleme edasi kõige sellega, mida praegugi on tehtud: korraldame hankeid, arendame ja hooldame kinnisvara.
Ämari lennubaasi ülemana olen palju kokku puutunud hanke- ja taristufunktsioonidega just lõppkasutaja seiskohast. Kuigi tean, et inimesed andsid endast parima, siis lõppkasutajana olin vahel hangete ja taristu osas kriitiline. Nüüd siis ütles saatus: oled kritiseerinud küll – tule ja tee siis asi korda.
Positiivne on see, et uue asutuse loomisega tõuseb hangete ja taristu valdkond juhtimisahelas kõrgemale, lihtsustatult öeldes tähendab see, et asutuse juhil on igal ajal ligipääs nii kaitseväe kui ka kaitseministeeriumi juhtkonnale. Mõlemad on tegelikult põhiasjad, mis tagavad kaitseväele võitlusvõime ja materiaalse poole. Kaitsevägi pole võitlusvõimeline, kui pole nüüdisaegset varustust ja kõik ei ole kinnisvara osas kiiresti ja efektiivselt majandatav.
Hankeid läbi viinud ja kinnisvaraga tegelenud inimesed on teinud väga kõva tööd, aga nende hääl on võib-olla olnud veidi varjus, sest toetuse väejuhatusel on ka väga palju muid tegevusalasid, millega peab pidevalt tegelema. Kui hangete arenduse ja kinnisvara funktsioonid tuuakse eraldi välja, siis minu silmis tõusevad nad ahelas paremini esile.
Minu hinnangul on väga oluline just praegu kasutuses olevate süsteemide arendustegevus. Juba rohkem kui 10 aastat tagasi oli mõnes dokumendis kirjas, et üks ülesanne on uus hangete süsteem välja töötada, mitte jääda n-ö Exceli tabeli tasemele. Praegu teevad inimesed väga head tööd kättesaadavate vahenditega, aga me peaksime tegema arenguhüppe 21. sajandisse just kasutatavate süsteemide osas ja uue asutuse loomisega võiksid tekkida paremad võimalused taolise arendustöö jaoks.
Oluline on see, et inimesed peavad teadma, milleks jaoks nad oma tööd teevad ja millist väärtust loovad. RKIK-i missioon olekski investeeringute ja kinnisvarahoolduse ning -arenduste elluviimine riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Olen keskuse tulevaste töötajatega kohtudes öelnud, et RKIK ei ole loodud RKIK-i jaoks, vaid kaitseväe ja kaitseministeeriumi valitsemisala üksuste jaoks.
Kaptenleitnant Roman Lukas: Kaitseväes ja kaitseministeeriumis on kaitsematerjali elutsükli teemat uuritud juba aastaid. Vedasin ka ise ühte töögruppi, mis selle teemaga tegeles. Nüüd on kaitseministeeriumi analüüsile jõutud otsusele, et kõige mõistlikum lahendus praegustes tingimustes on ühendada hangete ja infrastruktuuri valdkonnad ja teha seda väljaspool kaitseväge ja kaitseministeeriumit.
Lihtsalt struktuuri loomisest efektiivsuse ja läbipaistvuse saavutamine ei teki, eesmärkide saavutamine ongi töö, mis kolonel Sirki ees ootab.
Toetuse väejuhatuse kontekstis on mul pärast RKIK-i käivitumist vähem üksusi juhtida, mis tähendab seda, et saan rohkem keskenduda alles jäävatele üksustele, kuid samas võib-olla kaotame natukene paindlikkuses, aga see on praegu vaid kartus, mis võibki jääda ainult kartuseks.
Kui seni oli mul võimalik seada üks konkreetne raskuspunkt, siis RKIK-i käivitumisel on meil kaks asutust kahe ülemaga, mis saavad seada kokku kaks raskuspunkti, ehk RKIK-i juht saab keskenduda vastavalt vajadusele hangetele või infrastruktuurile, mina aga nende peale enam mõtlema ei pea ja saan tähelepanu seada näiteks kolmanda liini logistikale, või logistikapataljonile või meditsiinile.
RS: Siin on jällegi see koostöökoht, mida ma rääkisin, et oleme orienteeritud kaitseväele ja kaitseväelane on RKIK-i eesotsas, kes saab aru ja me leiame ühise keele. Bürokraatia ei vii meid kuskile, aga esimestel aastatele peame me minema sellest ülevalt ja alt ja leidma lahendusi käigult.
Kol Sirk: On võimalik, et praeguse seisuga asub keskusse tööle neli vormikandjat. Organisatsioonikultuuri mõttes on käsil kahe asutuse ühendamine: ühelt poolt kaitseministeeriumi osa, mis on põhimõtteliselt tsiviilasutus, ja teiselt poolt kaitseväe osa, kes on küll ka suuremalt jaolt ametnikud, aga kes on töötanud kaitseväes ja kellel on kaitseväe töökultuur.
Minu üks suurimaid ülesandeid saabki olema kahe organisatsioonikultuuri ühendamine, meeskonna loomine ja meeskonnatunde tekitamine. Me võime paberil kirjutada, mistahes hankekordasid välja töötada – see on lihtne. Aga kui puudub meeskonnatunne ja koostöö, siis pole lihtsalt paberitest mingit kasu.
Võib-olla on hea, et praegu otsustati panna asutuse etteotsa sõjaväelane, kes proovib need kaks maailma ühendada. Kaitsevägi on ju RKIK-i niinimetatud suurklient ja kaitseväelastel on uue keskusega algul niiviisi parem ühist keelt leida. Hiljem võib juhtimise üle võtta ka tsiviilisik, aga käimatõmbamise käigus, kui palju asju räägitakse spetsiifilises kaitseväe keeles, on tsiviilisikul esialgu väga raske aru saada, mis asjad olulised on, kuidas need erinevaid üksusi puudutavad, liitlastega seotud on ja kuidas toimivad.
Kpt-ltn Lukas: toetuse väejuhatuse (TVJ) ülemana olen mina väga rahul, et RKIK-i juhib kaitseväelane ja seda just tehnilisest väeliigist. Sissetöötamise aeg ja suhtlus on palju lihtsam, kui sinu vastas on mees, kes meie soovidest ja vajadustest hästi aru saab.
Kas RKIK struktuur ja koosseisutabelid on kinnitatud?
Kol Sirk: Need on kinnitatud. Koosseisus on ette nähtud 162 kohta. Enne minu tulekut oli struktuur juba iseenesest valmis ning kokku lepitud kaitseministeeriumi ja kaitseväe vahel. Lõplikult kinnitati struktuur ja palgad augustikuus.
Varem olid ministeeriumi palgad kaitseväe palkadel eest ära liikunud. Minu soov oli minna seda teed, et saaksime palgad võrdsustada ehk siis tõsta RKIK-i tööle asuvate kaitseväelaste palkasid. Enamikel inimestel, kes kaitseväest keskusesse üle tulevad, peaks palk tõusma.
Kpt-ltn Lukas: Uue struktuuri loomine võimaldab kindlasti palga kaudu hankijate tööd paremini väärtustada. Võrreldes riigiasutuste keskmiste palkadega on meie hankijate palgad olnud pigem madalad. Oleme saanud tegelikult väga hea hinna eest oma meeste ja naiste käest väga head tööd. Uue asutusega saame inimesi rohkem väärtustada ja see on asja juures suur pluss.
Väljavõte: Uue asutusega saame inimesi rohkem väärtustada ja see on asja juures suur pluss.
Millised muutused TVJ-i struktuuris toimuvad?
Kpt-ltn Lukas: Mõningad muudatused on TVJ-i struktuuris plaanis. Kui jätta välja RKIK-ile üle minevad hanke- ja suur osa haldusteenistust, siis puudutavad muudatused eelkõige harjutusalade jaoskonda ja toitlustusjaoskonda, mis praegu kuuluvad meie haldusteenistuse alla ja mille funktsioonide sobitamisega TVJ-i struktuuri me tegeleme.
Milline on töötajate huvi uue asutuse suhtes?
Kol Sirk: Huvi on väga suur. Saatsime septembri lõpus inimestele teated uute kohtade osas. Olen kaitseväes juba 23 aastat töötanud ja tean, mida inimesed ootavad, seega üritasime võimalikult kiiresti info nendeni viia. Allkirjastasin ja saatsin pöördumised isiklikult edasi. Oleme saanud palju täpsustavaid küsimusi, mis on täiesti normaalne. Positiivset tagasisidet on palju. Oktoobri lõpuks ootame inimestelt kinnitusi, kas nad soovivad uuele kohale asuda ja lepingud juba vaikselt laekuvad. Kohtade mehitamisega ei tohiks probleeme tekkida, kuigi mõni inimene läheb hea pakkumisega ka erasektorisse või mõnda teise riigiasutusse.
Kpt-ltn Lukas: Kindlasti leidub kõrgema palgaga töökohti, kuid positiivne on see, et kolonel Sirk on võtnud kindla suuna inimesi väärtustada ja maksta RKIK-is konkurentsivõimelist palka.
Mismoodi hakkab toimuma suhtlus RKIK-i ja kaitseväe vahel? Kuidas vajalik teave õigesse kohta jõuab? Kas RKIK vajab TVJ-ilt abi ka kogemuste jagamise juures?
Kpt-ltn Lukas: Peastaabis on selle peale mõeldud ja välja töötatud toimivad mudelid. TVJ on ilmselgelt RKIK-ile üks olulisemaid partnereid, aga seda ainult valdkonnas, mis puudutab materjali. Uue aasta algusest pole TVJ-s ühtegi elementi, mis käsitleks näiteks kinnisvara, sest see läheb täies mahus koos teabe ja kogu muuga RKIK-i üle ja see kõik on seal juba olemas.
Kõik, mis puudutab materjali – selleks muudame veidi oma materjaliteenistuse koosseisu, tekitame siia n-ö lüüsi, kust hakkavad läbi käima kõik tehnilised kirjeldused, kus hallatakse olemasolevaid lepinguid ja kuhu võetakse hallata kõik uus, mida RKIK oma hangete tulemusena muretseb. Läbi selle kanali ulatumegi RKIK-ini.
Kol Sirk: RKIK-i töös on aruandlus kesksel kohal. Nii ministeerium kui ka kaitseväe juhataja tahavad korrektset ülevaadet, kuidas ja kuhu raha kulub. Igapäevane suhtlus peab seetõttu hästi toimima. Üks asi on igapäevased formaalsed suhtluskanalid, mis on loodud hankekorra jms reeglistikuga, teine asi on mitteformaalsed kanalid, kui me vahetame infot omavahel näost näkku või telefoni teel. Praegu ma ei taju, et selline infovahetus ei toimi või kusagil on „katkine telefon“. Selline suhtlemine on ja jääb ka edaspidi meie valdkonnas hästi tähtsaks.
Kpt-ltn Lukas: See on väga hästi paika loksunud ja mul pole mingit põhjust arvata, et otsekontaktid tulevikus mingil põhjusel ei toimi.
Kol Sirk: Kaitseväes ja kaitseministeeriumis olevad inimesed tunnevad oma valdkonda. Nad oskavad oma tööd teha. Enamus valdkonna inimesi tuleb RKIK-i üle ja nad teevad sama tööd, mida nad tegid varem, lihtsalt peab rohkem teada andma, mida nad teevad ja milline on nende tegevuse tulemus.
Näiteks peab toetuse väejuhatus RKIK-ile üle andma ca 900 lepingut, see tähendab suurt kirjatööd. Kuigi me teeme kõik vajaliku töö ära, saadame firmadele teatised, võib ikka alguses juhtuda, et mõni neist unustab oma andmebaasi uuendada või on mingi muu tõrge ja saadetakse näiteks RKIK-ile mõeldud arve TVJ-i. Seetõttu ongi just aasta esimese kvartali infovahetus väga oluline, et kõik sujuma hakkaks.
Kas on veel mingisuguseid riske, mis on esile kerkinud ja mida peaks uuest aastast jälgima?
Kol Sirk: Suurim mure ongi selles, et me saaks üle võetud kõik tegevused, mis on toetuse väejuhatusel ja kaitseministeeriumil praegu käsil. Et ei jääks kuhugi musta auku. Ainuüksi töökultuuride ja omavahelise suhtluse ühendamine uues organisatsioonis on paras katsumus.
Kpt-ltn Lukas: Mina ei näe riske, näen ainult katsumusi. Käsil on tavapärane esialgse lahinguplaani koostamine ja seejärel plaani realiseerimine. Väejuhatuse seisukohast ei ole ees ootavad muutused liiga drastilised. Meilt ei lähe ära pool hankijatest või pool infrastruktuuri seltskonnast, meilt läheb ära terve ühtne pakett koos kõigi selle hulka kuuluvate ülesannetega. Kui jääb mingeid halle alasid, mis praegu veel korralikult kaetud pole, siis küll me ka vastavad lahendused leiame. On kindel, et igasugune tagamine ja üksuste toetamine jätkub ja selle pärast muretsema ei pea.
Kol Sirk: Järgmise aasta suur muutus täiendavalt Eestisse saabuv NATO liitlasüksus ja ka RKIK-il on seal oma osa. Vastu võtva riigi toetus on väga lai valdkond, millest RKIK tagab üksusele teatud osa teenuseid, peamiselt elutoetusteenuseid nagu majutus, pesemisvõimalused jms. Saabub ikkagi umbes tuhat inimest ja see oleks olnud katsumus ka toetuse väejuhatusele, sest lisanduvate ülesannetega tegelevate inimeste arv ei suurene ju hüppeliselt. Eriti välipaiknemisega seotud ülesanded ja mured vajavad lahendamist. Ka selle peale oleme juba mõelnud ja arvan, et leidnud ka lahenduse kontaktisikute süsteemi näol, kes hakkavad üksuste muresid meile edastama ja nende kaudu hakkab üksustega suhtlus toimima.
Kpt-ltn Lukas: See on lihtsalt RKIK-i jaoks järjekordne katsumus, mille muudab keerulisemaks see, et samal ajal tõmmatakse keskust ennast käima.
Kui raske on kogu keskuse käivitamise protsess olnud?
Kpt-ltn Lukas: Pole olemas nii raskeid ülesandeid, mida pole võimalik täita. On ette tulnud hetki, kus peab edasiliikumise suunad välja selgitama, aga sellest ajast, kui kolonel Sirk RKIK-i etteotsa määrati, pilt selgines ja kõik hakkas õiges suunas liikuma. Kindla käega juht oli paigas.
Kol Sirk: Kuigi ma ei juhtinud keskuse loomise protsessi päris algusest peale ja mul on selles valdkonnas palju juurde õppida, olen asjaga kokku puutunud tarbija poolelt ja see tuleb probleemide mõistmisel suureks kasuks. Nüüd, kui pean ise teenuseid tagama, saan ennast mõtelda tagasi teenuste tarbija rolli, mis loob selge ettekujutuse, mida RKIK tegema peab, põhiline, et mida ei jääks kahe silma vahele. Peame välja selgitama kõik, mida on vaja teha ja aru saama, mis on veel jäänud välja toomata, sest selliseid väikeseid detaile oli palju.
24 aasta jooksul kaitseväes olen selgeks saanud, et inimesed on kõige tähtsamad ja nendega tuleb kõigepealt tegeleda. Sellepärast oli suvekuudel meie esimene prioriteet inimeste kohtadele määramine, nende teavitamine ja palkade küsimus. Ilma korraliku meeskonnata, kes sulle turvatunde suudab tagada, pole mõtet tegutsema asuda.
Loodan, et oleme näiteks inimestes omanditunde või suurema seotuse tekitamises liikunud õiges suunas. Hankijate ametikohad nimetasime ümber projektijuhtideks just selle mõttega, et inimesel tekiks arusaamine ja seos – tema on see, kes konkreetset asja veab ja juhtimisega kaasneb ka vastutus. Ka CV-s on suur vahe sees, kas sinna on kirjutatud hankija või projektijuht.
Väljavõte: 24 aasta jooksul kaitseväes õpid, et kõige tähtsamad on inimesed ja nendega tuleb kõigepealt tegeleda.
Millised on protsessi käigus toimunud positiivsed muutused, mida saaks eriti esile tuua?
On väga tähtis võtta kasutusel kaasaegsed süsteemid, mis võimaldavad kiiret infovahetust. N-ö Exceliga jätkates ei ole mõtet RKIK-i teha. Sellist arengut ei saa ainult rahas mõõta, aga positiivne mõju on sellel kindlasti.
Tahan märkida, et RKIK-i ei looda selle pärast, et midagi oleks tehtud siiamaani halvasti või valesti. Kaitsevägi on varustatud, meil on kasarmud püsti, saapad jalas. Just saabusid uued CV90-d.
Inimesed on teinud suurepärast tööd nende vahenditega, mis neil kasutada on olnud, aga nüüd me peame võtma teatepulga ja edasi liikuma. Me arendame edasi seda, milleni oleme praegu jõudnud.
Väljavõte: Inimesed on teinud suurepärast tööd nende vahenditega, mis neil kasutada on olnud, aga nüüd me peame võtma teatepulga ja edasi liikuma.
Teid mõlemaid määrati suvel vastavalt RKIK-i ja TVJ-i ülemaks. Kui suur katsumus sellise reformi käigus üksusi juhtida on olnud?
Kpt-ltn Lukas: Mul on TVJ-ist juba väga pikk kogemus all – materjaliteenistusest, staabiülemana ja ka enne ametlikult ülemaks määramist täitsin juhi rolli. Mul oli ilmselt lihtsam kui kolonel Sirgil.
Kol Sirk: Katsumus on suur, kuid päris magamata öid vähemalt esialgu pole ette tulnud. Ja kogemuse saab siit väga hea, sest ega suuremal osal kaitseväe ega ministeerimi inimestel sellist asutuse ülesehitamise kogemust saada ei õnnestu: panna kokku meeskond ja asutus käivitada. Selline ülesanne sunnib oma mugavustsoonist välja. Olen arvestanud, et alguses võib keegi kurja pilguga vaadata, kui kõik ei lähe plaanipäraselt, aga olen sellega arvestanud. See on juba traditsiooniks saanud, et on kaks valdkonda, mis on alati tule all – side ja logistika.
Hanked on alati olnud suure tähelepanu all, sest selles valdkonnas liigub väga palju raha. Mis tunne on nii olulise asja nagu kaitseväe hangete eelarve eest vastutada?
Kpt-ltn Lukas: Tunne on kindel ja võin öelda, et korruptsioonioht nende hankijate hulgas, kes RKIK-is tööle asuvad, on null. Selles kohas mul kõhklusi pole. Olen päris kindel, et ka kolonel Sirk ei pea sellise asja pärast muretsema.
Kol Sirk: Summad on suured, sest me räägime umbes 200 miljonist eurost, kuid veel olulisemaks pean ma vastutust inimelude eest. Pigem on see asi, mis une ära võtab. Minu ülesanne lennubaasis oli tagada inimeste ohutus ja ainult ka näiteks ainult üksainus lennuk maksis umbes 150 miljonit. Sellega võrreldes on kaitseotstarbeliste hangete rahalise poole eest vastutamine isegi kergem ülesanne. Muidugi on siin aspekt, et vastutus varustuse jms õigeaegse hankimise ja kohale jõudmise eest on nüüd kaitseväe-ülene.
Kpt-ltn Lukas: Meil on veel läbi elamata selline olukord, kus oleme hankinud midagi üliolulist ja see on meie hoovi peale maha pandud, kuid selgub, et hangitu on midagi sellist, mida me pole tahtnud. Hangete osas kerkivad probleemid ja tagajärjed viitega ja pahatihti ei jõuagi enne probleemi tekkimist enam reageerida, vaid tuleb hakata tagajärgedega tegelema.
Mis on teie üksuste olulisemad eesmärgid, mille poole uuest aastast püüdlema hakkate?
Kol Sirk: RKIK-i puhul eelkõige praeguste tegevuste ülevõtmine, et saaksime samas mahus jätkata. Inimeste ümberpaigutamine, protsesside käimalükkamine, järgmiseks aastaks planeeritud hangete korralik lõpule viimine. See, et kinnisvara hooldamine, haldus ja ehitamine jätkuks tõrgeteta. Meeskonna koostamine ja käivitamine, sellele lisandub saabuva briti üksuse toetamine.
Järgmisel aastal peaksime suutma jätkata vähemalt planeeritud tasemel ja hakkame mõtlema juba järgmiste aastate arendustegevuste peale. Hanketegevus toimib inertsiga, selles valdkonnas ei saa tulemusi hetkega saavutada.
Kpt-ltn Lukas: TVJ-i raskuspunktiks RKIK-i kontekstis saab selle aasta lõpuks kõigi vajalike ettevalmistuste tegemine, et saaksime aastanumbri vahetumise hetkel piltlikult öeldes pistiku seinast tõmmata ja kohe olemas ka uus pistik, kuhu see torgata. Meie toeta selles küsimuses RKIK lihtsalt tööle hakata ei saa.
Kol Sirk: Nõustun öelduga. Lisaks on meie jaoks võtmetähtsusega, et meie uus hoone saaks sellel aastal valmis, mis võimaldab kogu meie meeskonna ühte koondada. See annab mentaalselt palju juurde ja tekib tööks vajalik keskkond.
Keskmise kaitseväelase jaoks ei tohiks uue asutuse loomisega väliselt midagi olulist muutuda. Kõik asjad ja teenused peavad olema samamoodi tagatud, lihtsalt protsessid ja tegevused arenevad edasi ja loodame läbi viia kvalitatiivse hüppe.
Kogu materjaliga seonduv on pikk ahel, kus hankimine on tegelikult väike lõpuosa. Lisandub ju materjali majandamine, ladustamine jms, millega kaitsevägi tegeleb. Kui me suudame luua ühise infotehnoloogilise platvormi, mis katab kõike laomajandusest hankimiseni välja, oleme teinud suure hüppe. Just selle poole peamegi püüdlema, et ahela kõik erinevad osad peavad suutma omavahel ühises keeles rääkida.
