Tehisintellekti tulevik kuulub viiele tehnoloogiahiiule
Nad usuvad, et rakendused ei pea inimesi ainult teenindama, vaid ka meiega suhtlema, meid aktiivselt abistama ja töö käigus ka ise õppima (et saaks kasutajate kohta veelgi rohkem andmeid koguda).
Viis suurt tehnoloogiafirmat kuulutas oktoobri alguses, et panid aluse ühisprogrammile, mille eesmärk on tehisintellektile head mainet luua ja valdkonda omalt poolt toetada-suunata. Nii et tehisintellekti tulevik on tehnoloogiahiidude kätes.
Kõik viis (IBM, Google, Amazon, Microsoft, Facebook) arendavad muidugi ka oma tehisintellektiprojekte, millest hetkel tuntuim on vast IBM-i Watson.
Keda huvitab, tutvugu lähemalt saidiga partnershiponai.org, meie vaatame kiirelt üle hetkel põnevaimad uudised tehisintellekti vallas. Neid on kolm.
Pane Google Assistant oma retsepti järgi tantsima!
Google Assistant on Google'i uus digiabiline, mõeldud Now pikenduseks ning elab esialgu vaid kahes nutitelefonis (Pixel, Pixel XL) ja nutika kõlaris Google Home.
Selgub, et Assistanti saab panna oma retsepti järgi tantsima ehk panna see kindlaid toiminguid tegema veebiteenuse IFTTT abil. See tähendab, et lood IFTTT-s ise häälkäsklusi, millega abilist midagi tegema panna.
Antud võimaluse kasutamiseks tuleb Assistanti kanal liita oma IFTTT-veebiteenuse kontoga ning kasutada kindlasti just Pixel-telefoni või Google Home'i.
IFTTT on veebiteenus, mis seob eri teenuseid ja käsklusi uuteks spetsiifilisteks käsuridadeks, et näiteks nutiseadet või miks mitte nutikodu oma soovi järgi hallata. Sellest ka akronüüm (inglise keeles if this then that ehk "kui toimub x, siis toob see kaasa y").
Spetsiaalselt Google Assistanti jaoks on loodud juba kümneid retsepte, kui endal fantaasiat napib. Üks retsept on öelda digiabilisele "helista mu telefonile", kui see on kuhugi kadunud. Eeldab siiski, et seade on ikkagi kusagil läheduses, nii et Assistant su häält piisavalt hästi kuuleb.
Tehisintellekt loob nii häid krüpteeringuid, et keegi ei suuda murda
Google'i tehisintellekti-projektid ei piirdu muidugi Assistantiga. Juba aastaid on neil käigus ka masinõppe-alane projekt Google Brain.
Braini on kasutanud mitmel eri otstarbel ka opsüsteem Android, näiteks kasutaja hääle tuvastamiseks, Google+ fotootsinguteks ja YouTube'is videote soovitamiseks.
Nüüd aga on GB pandud võrgusuhtluses andmeid krüpteerima ja selgub, et nii edukalt, et seda pole keegi suutnud lahti murda. Testiks kasutati kunstlikke närvivõrke Alice, Bob ja Eve, mis omavahel suhtlesid.
Hetkel on see lihtsalt huvitav eksperiment, millest praktilist kasu vist pole. Isegi Google'i arvutiteadlased ei tea, milliseid krüpteeringuid tehisintellekt lõid. Aga tore teada, et need juba nii võimekad on.
Treeni tehisintellekti nagu Microsoft!
Microsoft pole kade oma masinõppe-tööriistu jagama, mille abil on loodud muuhulgas inimkõne tuvastamise mootor ja sealt edasi Skype'i tõlketeenus ja digiabiline Cortana.
Selle töövahendi nimi on Cognitive Toolkit ja selle algkood on nüüdsest kõigile kasutamiseks veebis. Kasuta, kui tahad. Treeni tehisintellekti nagu Microsoft!
Beetastaatuses CT on kiirem kui selle eelkäijad ja kuuldavasti ka kiirem kui teiste firmade loodud konkureerivad töövahendid.
Kui sul pole suurt tehnoloogiafirmat selja taga, aga tahad kätt valgeks saada, siis võid platvormi katsetada ka tavalises sülearvutis. Ise saad lisada Pythonis või C++ keeles loodud koodi.
