Eelmise aasta lõpus tutvustas Paavo Kivine "Ringvaatess" oma raamatut "Paul Keres". Ta rääkis ka teise maailmasõja ajal toimunud sündmustest, nimelt oli Keres varjanud luuregruppide liikmeid ja tegi neile võltsdokumente ning plaanis oma perega riigist lahkuda. Kuna tegemist oli nii kõrge profiiliga maletajaga ja malest oli saanud poliitiline võistlus, ei saadud tavalist Siberi karistust Kerese puhul rakendada. Tõsiasi, et NSV Liidul oli teda vaja, päästis ta elu, aga jättis kõigi oma KGB ja poliitbüroo ülekuulamistega oma jälge. Ka malelegendi pikaaegne sõber Boriss Spasski on rääkinud nendest jälgedest Kerese isikus.

Paul Keres ja Boriss Spasski mängimas partiid

Kõigele vaatamata oli Keres siiski üks maailma parimaid maletajaid ning jättis maha meeletult rikka malepärandi. Mees valdas oma ala vast paremini kui keegi teine, andes välja meeletul hulgal kirjandust, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Tegemist oli kolmekordse NSV Liidu ja viiekordse Eesti maletšempioni, 29-kordse rahvusvahelise turniiri võitja, seitsmekordse meeskondliku maleolümpia võitja ning kolmekordse Euroopa meistriga meeskondlikus males. Mees, läbi kelle edu paljud eestlased said elada ning kellele hoiti pöialt kogu liidus. 1975. aastal, kõigest 59 aastasena, suri Keres Helsingis infarkti. Riiklikust matusest võttis osa ligi 100 000 inimest ning 1992. aastast oli Keres ka Eesti 5-kroonisel rahatähel (millist au pole ükski teine maletaja saanud). Lisaks on temale pühendatud Eestis kolm monumenti - Tallinnas, Pärnus ja Narvas.

Noor Keres Konstantin Pätsiga

Sel aastal on Paul Kerese 100. sünniaastapäev ning FIDE kuulutas selle aasta Kerese aastaks. Oma kodulehel nimetavad nad Kerest ausa mängu sümboliks ning ülistavad mehe alati viisakat käitumist.

Videos on Keres parasjagu Budapestis mängimas Gruusia maletaja Genrikh Kasparjani vastu. Lisaks on näha ka paljusid teisi kõrge profiili maletajaid. Sel turniiril jäi Keres neljandaks - turniiri võitis David Bronstein, talle järgnesid Isaak Boleslavski ja Vassili Smõslov.

Rahvusarhiivi filmiarhiivi arhivaal nr 653