15 km sügavuselt allpool vulkaani leiti hiiglaslik veekogu

Sügavalt ühe Andide mäestikus asuva vulkaani alt avastatud tohutusuur veekogu viitab võimalusele, et Maa sisemuses teiste oluliste vulkaanide all võib leiduda veel mitmeid selliseid peidetud reservuaare. Ootamatu vesi, mis on segunenud osaliselt sulanud magmaga, võib aidata selgitada seda, miks vulkaanipursked üldse aset leiavad.

Ühendkuningriigis tegutseva Bristoli ülikooli uurija Jon Blundy ja kolleegid tegid avastuse, uurides üüratut „anomaaliat“ 15 kilomeetri sügavusel hetkel mitteaktiivse Uturuncu vulkaani all Boliivia Andides. Erinevalt ümbritsevast magmast aeglustab Altiplano-Puna magmakogumiks (ingl Altiplano-Puna magma body) nimetatav anomaalia seismilisi laineid ja juhib elektrit.

Blundy töörühm kogus kive, mida Uturuncu tulemägi oli 500 000 aastat tagasi välja pursanud, ja segas neid mitmesugustes vahekordades veega, et uurida neid seejärel maapõue-anomaaliat matkivates laboratoorsetes tingimustes. See tähendas atmosfäärirõhust 30 000 korda suuremate rõhkude ja rohkem kui 1500 kraadiste temperatuuride tekitamist. „Me reprodutseerimisime sügaval Maa sisemuses valitsevaid tingimusi laboris,“ selgitas Blundy väljaandes New Scientist.

Uurijad leidsid, et teatud veesisalduse juures kattus nii loodud kivimi-vee-kokteilide elektrijuhtivus täpselt anomaalia raames mõõdetud juhtivusega. „Segu kaalu põhjal arvutasime, et see sisaldab 8–10 protsenti vett,“ lisas Blundy.

Altiplano-Puna magmakogumi mahuks arvatakse olevat umbes pool miljonit kuupkilomeetrit, mistõttu oletavad uurijad, et see peab sisaldama sama palju vett kui mõned kõige suurematest mageveejärvedest Maal. „Tõenäoliselt jääb see mahu poolest Ülemjärve ja Huroni järve vahele,“ oletas Blundy.

Teiste vulkaanide alt maapõuest on leitud sarnaseid seletamatu elektrijuhtivusega anomaaliaid nagu Taupo vulkaaniline tsoon Uus-Meremaal ja 1980. aastal suurejooneliselt pursanud St. Helensi vulkaan USA-s Washingtoni osariigis. Tõenäoliselt on ka nende anomaaliate näol tegemist peidetud reservuaaridega.

Värske uurimus heidab valgust Maa süvaveetsükli uuele tahule ja tuletab inimkonnale meelde, kui vähe me tegelikult teame vee kulgemisest Maa koore ja vahevöö süsteemides geoloogilisel ajaskaalal. Äsjaavastatud vee kättesaamisest ei maksa aga unistada. „See on lahustunud osaliselt vedelas olekus kivimitesse, mille temperatuur on 950–1000 kraadi, nii et kätte seda küll ei saa,“ nentis Blundy.