Kas tõesti? Selle kaardi järgi on Eestis elektriauto keskkonnale sisepõlemismootorist kahjulikum
Kaart, mille koostajaks on kliimakonsultant ja ajakirjanik Damien Linhart, leidub ühes pikema aruteluga aadressil jakubmarian.com. Mida punasem riik, seda rohkem seal elektriauto süül süsihappegaasi emissioone keskkonda jõuab - väidab Linhart.
Idee poolest peaks elektrimasin olema puhas ja keskkonnasõbralik. Ent Linharti kaart lähtub toorainest, millest antud riigis elektrit toodetakse ja sellest, kui keskkonnasõbralik see tootmine on. Eesti on tänu põlevkivielektrile kaardil kõige punasem ehk siis justkui kõige keskkonnavaenulikum elektriautomaa.
Kaardi juurde käiv artikkel jagab Euroopa riigid nelja kategooriasse: esiteks rohelist värvi maad, milles kasutatakse peamiselt taastuvenergiat (näiteks Island ja Norra, kus elektriautod sõidavad hüdroelektrijaamades toodetud energiaga). Teiseks riigid, milles asuvad tuumajaamad (Prantsusmaa, Slovakkia ja Ungari puhul saadakse vastavalt 77%, 57% ja 54% energiast just neist) ja tänu millele on elektriautode jälg keskkonnale pisut väiksem. Kolmandaks riigid nagu Saksamaa, kus peamine osa elektrist toodetakse eeskätt maagaasist. Neis on elektriauto tekitatav süsiniku jalajälg laias laastus võrdne diisel- või bensiinikütusega sõitva auto omaga.
Ja neljandasse kategooriasse lahterdatakse kaardil riigid, milles suurem osa elektrienergiat toodetakse kivisöest või põlevkivist – näiteks tumelilla Poola ja punane Eesti. Kaardi väitel tekitab elektriauto Eestis 60% enam süsihappegaasiemissioone kui bensiini või diisliga sõitev masin.
Forte päris Keskkonnaministeeriumist, mida Linharti kaardist arvata ja selgub, et tegelikult kõik nii lihtne (ja jube) pole. Asi on selles, et elekter, millega Eestis elektriautot „tangitakse“, ei pruugi olla põlevkivist toodetud, vaid selle allikaks võib olla näiteks seesama Skandinaaviast pärit hüdroenergia. Keskkonnaministeeriumi nõunik Mart Raamat ütleb, et Eesti elektrisüsteem on osa suuremast Nord Pool Spoti turupiirkonnast, kus erinevate riikide elektritootjad konkureerivad omavahel turuhinna põhiselt.
„See aga tähendab, et Norrast pärineval hüdroenergial on (arvestades olemasolevaid ja toimivaid ülekandevõimsusi) täpselt sama suur võimalus jõuda Eesti elektritarbimisse, kui Eestis toodetaval põlevkivielektril, sõnab ta. „Seega ei saa otseselt öelda, et elektriautode elektritarbimise rahuldamiseks kasutatakse põlevkivil baseeruvat elektritootmist.“
Raamat lisab, et eeldatavasti väheneb seoses karmistuvate keskkonnanõuetega ning prognooside kohaselt märgatavalt kasvava kasvuhoonegaaside kvoodi hinna tõttu 2030. aasta perspektiivis põlevkivielektri konkurentsivõime turul ning järjest rohkem kodumaist elektrit toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Veel ütleb ta, et põlevkivikasutuse muutust, kus elektritootmine asendub põlevkiviõli tootmisega toetavad ka ettevõtete arenguplaanid - ettevõtted plaanivad 2030. aasta vaates praktiliselt kogu lubatud põlevkiviressursi suunata otsepõletamiselt õlitootmisesse.
