Kasulik teada: Suurim külm, mis siiani maa peal mõõdetud

Kui keegi mäletab teadvat, et maailma külmapealinnaks on Jakuutias asuv Oimjakoni asula, siis on need teadmised mõnikümmend aastat ajast maha jäänud. Küll on Oimjakoni kandi näol tegemist külmima püsivalt asustatud paigaga (elab seal 500 inimest) maailmas ja ka külmima kohaga põhjapoolkeral.

Kui võrrelda andmestikku, mis kogutud aastatest 1981-2010, on Oimjakonis mõõdetud kõige külmem temperatuur -67,7 kraadi veebruaris ja kõige soojem temperatuur +34,6 kraadi juulis. Oimjakon paikneb Jakuutias (ehk kohaliku nimega Sahhas) 63. põhjalaiusel, enam-vähem samal joonel Soome Vaasa ja Norra Trondheimiga, neist erinevalt küll sügaval sisemaal. Oimjakoni rekordiliseks külmaks mõõdeti -71,2 kraadi juba aastal 1924. Kuid ametlikult on tunnustatud vaid 1933. aasta 67,7 kaardi.

On lausa loomulik järeldada, et palju külmemaid temperatuure tasub otsida lõunamandrilt - Antarktikast. 2010. aastal kasutas NASA oma satelliitide andmestikku, et arvutada välja kõigi aegade kõige kõvem pakane -93,2 kraadi Ida-Antarktikas, kohalike Arguse ja Fuji tippude vahelises orus. Kuid seda pole olnud võimalik maapealsete vahenditega üle kontrollida.

Kõige madalam temperatuur, mis kunagi maapinnal üldse mõõdetud, on 1983. aasta 21. juulil nõukogude uurimisjaamas Vostok mõõdetud -89,2 kraadi. Ja kuna satelliitmõõtmisi siiski ei anna kraadiklaasiga seni võrrelda, püsib rekorditeraamatus maailma külmarekordina just Vostoki mõõt.

Laborites saavutatud temperatuure me siin võrdlema ei hakka.

Rekordite areng

• -60 kraadi 1838. aastal Neverovis Jakuutias
• -68 kraadi 1885. aastal ja -69,8 kraadi 1892. aastal Verhojanskis Jakuutias (hiljem muudetud 67,6 kraadiks)
• -71,2 kraadi 1924. aastal (mitteametlik) ja -67,7 kraadi 1933. aastal Oimjakonis (ametlik rekord)
• -73,6 ja -74,5 kraadi 1957. aastal Amundsen-Scotti uurimisjaamas lõunanabal
• -88,3 kraadi 1960. aastal Vostoki uurimisjaamas Antarktikas
• -89,2 kraadi 1983. aastal samas