PEETER REBANE: 21. sajandil ellujäämiseks peavad ettevõtted tegutsema positiivsete kavatsustega

Tööstusrevolutsiooni ajal keskendusid ettevõtted iga hinna eest võimalikult suure kasumi teenimisele. 20. sajandi teisel poolel kujunes heategevus moeasjaks ning iga arvestatav firma omas sotsiaalset agendat, millesse kuulus teiste aitamine. Siiski jätkas enamik firmasid vanal moel seades aktsionäride kasumi kõigi teiste sidusrühmade huvidest kõrgemale. Ajad on muutumas, tarbijad on saamas teadlikumaks oma mõjuvõimust maailmas - põhimõtteliselt oma võimust rahaga “hääletada”. Mis aga muutub tänapäeval ettevõtete jaoks aina oluliseks, on oma põhiolemuselt positiivsete ning ausate kavatsustega tegutsemine. Firmad peavad ellujäämiseks kohanduma ja olema läbipaistvad oma tegelike eesmärkide osas - aga need eesmärgid ei tohiks olla ainult sõnad paberil. Need eesmärgid peavad olema aluseks ettevõtte igapäevasele tegevusele: see peab kajastuma firma toodetes ja pakutavates teenustes ning suhetes klientide, partnerite, töötajate ja aktsionäridega.

TEDxTartul rääkis Peeter Rebane ka enda isiklike eesmärkide olulisusest elus – nende aluseks võtmisest oma tegevustele, olgu siis isiklikus elus, õppimisel või tööd tehes. Peeter ütles, et on seadnud enda isiklikuks eesmärgiks teadlikuse ja sallivuse tõstmise ühiskonnas. Edasi rääkis ta oma viie aasta pikkusest teekonnast, mille jooksul süvenemine oma elu eesmärkidesse viis dokumentaalfilmide tegemiselt edasi oma esimese täispika mängufilmi, “Tulelinnu” (Firebird), ettevalmistusteni.

Rebane jätkas sellest, kuidas “Tulelinnu” kaasautoriks olemine suunas teda hakkama Film App’i, tasuta ülemaailmse professionaalsete filmitegijate filmisoovituste platvormi, kaasasutajaks. Peeter arutles kui hirmus ja segadusseajav oli esialgu maksimaalset kasvu ja kasumit nõudva äridogma kõrvaleheitmine ning keskendumine positiivsele eesmärkile aidata inimestel leida vähetuntud filme. Ta rõhutas kui tasuv on sellisel moel ettevõtte tegemine – kui sul on meeskond inimesi, kes siiralt hoolivad su eesmärkidest.

Rebane jätkas, kuidas firma positiivne suunitlus põhjustab suuremat aktsionäride truudust, tõmbab ligi paremaid partnereid ja tõstab tarbija lojaalsust, mis omakorda tõstab aktsiate väärtust. Ta julgustas ettevõtjaid mitte kartma vanade dogmade kõrvale heitmist, kuna ka teistele inimestele kasuliku toote või teenuse pakkumine on kõige olulisem – eriti kunaon investoreid, kes mõistavad ja tahavad investeerida ettevõtetesse, millel on positiivsed eetilised eesmärgid. Lisaks oma kogemustele viitas Rebane headele näidetele positiivse suunitlusega firmadest, näiteks Tom’s shoes, Belu water ja Participant films ning isegi ühele riigile, Bhutanile. Ta võttis oma kõne kokku nõuandega mehelt, kes on teda palju inspireerinud, Nechungi oraaklilt: “Sa ei saa muuta maailma, sa saad muuta ainult iseennast!”

TRIIN LAISK-PODAR

Triin Laisk-Podar.

Triin Laisk-Podar on viimased 10 aastat pühendanud naiste viljakuse ja viljatuse geneetika uurimisele, töötades Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadurina ning osaledes Fertify testi väljatöötamisel. Fertify on geneetiline test, mida kasutatakse naise viljakuspotentsiaali ja vanusest tingitud viljatusriski hindamiseks.

Laisk-Podari sõnul on laste saamiseks meditsiinilist abi vajavaid paare Eestis umbes 15-20 tuhat. Sellest tulenevalt puudutab ta oma kõnes selliseid küsimusi nagu millal on naistel “õige aeg” laste saamiseks või kuidas on võimalik saada personaalset informatsiooni oma viljakuse kohta. Reeglina on elustiil, keskkonnategurid ja geneetika need teada-tuntud faktorid, mis mõjutavad nii igaühe tervist laiemalt kui ka naiste viljakust kitsamalt.

Elustiilist tulenevatest muutustest rääkides tõi ta näitena suitsetamise: “Kui ma teen igal hommikul kohvi kõrvale ühe sigareti ja päeva jooksul veel mõned, siis see tähendaks, et suure tõenäosusega saabub mul viljakuse langus 1-4 aastat varem kui naisel, kes ei ole suitsetanud. Suitsetamine on praeguste teadmiste kohaselt suurima efektiga viljakust mõjutav elustiilitegur.” Siiski on see valikuline, kuna igapäevaharjumusi saame me ise muuta.

Muuta ei saa aga viljakuse geneetilist komponenti. Geneetika määrab mitte üksnes silmavärvi, vaid osaliselt ka viljakuse, mistõttu on naistel võimalik oma viljaka eluperioodi pikkust hinnata selle järgi, millal on emal-õel-tädil saabunud menopaus. Tänapäeva arenenud tehnoloogiad võimaldavad samuti kasutada geeniteste oma geneetiliste riskide hindamiseks, millest üks – Fertify – on saadaval ka Eestis. Pole tähtis, mil moel otsustab inimene hankida infot oma viljakuse või üldiste haigusriskide kohta. “Oluline on, et me seda infot ka kasutame ja selle pinnalt oma valikud teadlikult teeme,” rõhutas Laisk-Podar.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid