Forte vahendab TEDxTartu ideekonverentsi: teise sessiooni esinejate mõtteid loe siit
Täna Tartus toimuva ideekonverentsi TEDxTartu teise sessiooni läbivaks teemaks oli "Inimvõimete piirid ja piiritus", kõnelejaiks Der-Liang Yung, Evelin Rootsi, Kristian Kise Haugland ja Paul Liias.
Otseülekannet konverentsilt näed SIIT.
DER-LIANG YUNG
TEDxTartu esineja Der-Liang Yung omandab hetkel doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogia erialal. Tänavu astus ta TEDxTartu lavale, et tutvustada Eestis uudset tehnoloogiat – metallide 3D-printimist. Oma kõne avas Yung intrigeeriva näitega pisikesest metallinnast demonstreerimaks selle tehnoloogia võimalusi.
3D-printimine pole küll kõige uuem teaduse ja tehnoloogia saavutus ning seetõttu on enamik inimesi kuulnud sellest, et printida on võimalik nii toiduaineid kui ka siseorganeid. Väga laialdaselt on levinud plastikust 3D-printimine, näiteks 3D-prinditud jala- või käeproteesid. Plastikust 3D-printimise võimaluste demonstreerimiseks oli Yung kaasa toonud käeproteesi („Raptor reloaded“). Yung lisas, et selle proteesi tootmise protsessi juures on materjalid väga odavad ehk jäävad 5 euro kanti ning peamine vaev ja ajakulu on seotud aga disaini ja erinevate osade kokkupanekuga.
Seejärel esineja küsis: „Aga mis siis, kui saaks selle käe teha veel vastupidavamaks ja tugevamaks?“ Plastikmaterjali printimise kõrval pole Yungi arvates nii palju räägitud metallide 3D-printimisest. Yung töötab aga TTÜ laboris, kus on Eesti ainus 3D-metallprinter, mis kannab nime Realizer.
Yung tõi välja, et plastiku kui materjali eelisteks võrreldes metalliga on lihtsam objekti moodustamine, hõlpsam viimistlemine, kergem kaal ja parem kemikaalikindlus. Metalli eelisteks on suurem kuumakindlus, tugevus, mitmekülgsed disainivõimalused ning kuluefektiivsus. Metallipulbri kasutamine metallide 3D-printimisel võimaldab vormida objekte sama hõlpsasti kui plastiku puhul. Metallstruktuure saab teha ka äärmiselt õhukesi, mistõttu pole kaal enam nii suureks probleemiks.
Antud tehnoloogia on praktilist rakendust leidnud ühe Argentiina patsiendi puhul, kelle jaoks prinditi Saksamaal metallist koljuplaat. Peale selle on samast materjalist ka hõlpsasti võimalik printida puusaproteese, lõualuid, selgroo diski implantaate ja palju muudki, mille puhul peab objekt tugevatele mehhaanilistele jõududele vastu pidama.
Yungi laboris uuritaksegi 3D-printimise võimalusi, näiteks võrestruktuure ning selle tugevdamise võimalusi või viise, kuidas toota metallkellasid ilma nikli ja koobaltita, mis küll tugevdavad materjale, kuid on mürgised. Alternatiivse materjalina on välja pakutud näiteks titaankarbiiti (TiC). Yung küll tunnistas, et väga tugevate materjalide puhul on metallide 3D-printimise võimalused natukene piiratud, kuna laserid pole veel piisavalt tugevad, kuid samas märkis ta lootusrikkalt, et tulevikus võimalused paranevad.
EVELIN ROOTSI
Tegutsedes mitmeid aastaid väitlemisega, on Evelin Rootsil käes tõeline kogemustepagas sellest, kuidas tuleb esitleda end laval. Hariduslik taust psühholoogias ja sotsioloogias süvendab aga tema võimekust mõista nii inimest kui ka ühiskonda tervikuna. Elumuutvaimaks kogemuseks peab Rootsi hoopis improteatrit, millega ta on katkematult tegelenud 5 aastat. Eelistus on ka selgelt olemas tavalises teatris esinemisele, kuna improviseerides on eksimine lubatud.
Improteatrit defineerib ta kui vormi, kus kogu stseen luuakse kohapeal, põhjaks kasutamas mõnda publikult saadud sõna või lauset. Laiemas perspektiivis leiab Rootsi improteatril sarnasusi eluga: “Kogu improteater põhineb ootamatustel, nii nagu elugi. Kuna improteater õpetab nii palju häid oskusi, mis ka elus on vaja läinud, siis usun, et seepärast olengi sellest nii vaimustunud.” Sellest tulenevalt jõudis ta TEDxTartu lavale, kõnelemaks teemal, miks näiteks lava peal esinedes sageli mõte jookseb kokku ning esineja võimekus improviseerida ei kulge sujuvalt.
Improvisatsioon kui õpetus jagab tema sõnul inimestele neli tähtsat oskust. Neist esimene ja kõige olulisem on nö jah-jaatamine. Sageli tuleb elus ette momente, kus spontaansed pakkumised võivad viia ootamatusteni ning “ei” ütlemine võib mõjuda kahetsusväärselt. “Mul üks sõbranna kutsus mind kunagi, et läheks Keeniasse, siis mõtlesin, et kuidas me seal üldse hakkama saame. Milline on sealne elu. Enne minekut mõtlesin isegi, et huvitav, kas seal ikka šampooni müüakse. Ja tänu nõustumisele tuli sellest üks mu elu kõige põnevamaid sündmusi,” selgitab Rootsi.
Ülejäänud punktidena loetleb ta kuulamisvõimet, julgust eksida ja ausust. Kuulamisoskus funktsioneerib tema sõnul kui abistav faktor, et tulla toime konfliktiolukordades ja ka võõraste inimestega suheldes. Ükski asi ei omaks arengupotentsiaali, kui poldaks aksepteeritavad eksimise ning vigade suhtes. Ausust peab Rootsi oluliseks, et inimene saaks väljendada siiralt seda, mis tema peas toimub. Oma kõne võttis ta kokku sellega, et improvisatsioon aitab igaühel tulla toime olukordadega, milleks ei pruugi valmis olla.
KRISTIAN KISE HAUGLAND
Kristian Kise Hauglandi südameteemaks on vaimne tervis, mis isiklike kokkupuudete tõttu on tema jaoks oluline nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Täna töötab Haugland igapäevaselt noorte vaimse tervise eestkosteorganisatsioonis, mille eesmärgiks on võimaldada igale Norra noorele hea vaimne tervis.
Oma kõnes arutleb Haugland erinevate võimupositsioonide üle teenusepakkujate ning teenuse saajate hulgas, mis avalduvad võrdväärselt näiteks nii tarkvarateenuste kui meditsiiniteenuste pakkujate hulgas. Ta toob siia elulise näite patsiendist, kes oma vaimse tervise eest hoolitsemiseks järgib arsti tehtud ettekirjutusi ning tarbib vajalikke ravimeid, kuigi need toovad endaga kaasa patsiendi jaoks ebameeldivaid kõrvalmõjusid.
Siinkohal oleks tarvilik mõlema osapoole huve esindav dialoog, mille tulemusena saaks patsient ehk parima võimaliku ravi. Mõlema osapoole tegevusi kontrollib aga võim ning mõlema osapoole soov võimalikule parimale tulemusele. Arst pelgab sellises olukorras kaotada võimaluse end kehtestada ning vajaduse leida muid meetodeid, et patsient oma ravimeid tarbiks. Patsient võib aga tunda hirmu veelgi suuremate tervisekahjustuste ees kui ta keeldub oma ravimeid ettekirjutuste järgi tarbimast.
Kuid kõik sellised suhted, kus teenusepakkujal on ilmne võim tarbija üle, on kahjulikud mõlemale osapoolele. Igasuguse võimu ning kontrolli kaotamine taolistes olukordades väldiks aga võimaluste teket, kus ühel pool on need, kes vajavad mingit teenust ning teisel pool need, kellel on võimalus seda pakkuda.
Selleks aga, et liikuda ühise parema teenusevõrgustiku poole, kus ei oleks tarbijaid, keda tootjad survestavad, on tarbijatel vaja olla iseendale heaks eeskujuks. Me peame ise olema need, kes näitavad üles huvi erinevate teenuste väljatöötamisel kaasa rääkida, sest just nii loome tuleviku, kus teenuspakkujal on üha keerulisem tarbijat survestada.
Vaimsest tervisest kõneledes tõi Haugland näite ühest neiust, kes soovis jagada oma lugu sellest, kuidas tal õnnestus enesevigastamise küüsist pääseda. Pikal raviteekonna lõpp-punktiks oli soov teha autojuhiload, mis võimaldati teha tal alles siis, kui ta lõpetas enesevigastamise. Iseendast algavad muutused, mis viivad veel suuremateni.
PAUL LIIAS
Paul Liias on kirjeldatav kui tõeline tähtede poole pürgija. Täna tegutseb ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kosmosetehnoloogia eksperdina ning huvi kosmose vastu tärkas tudengina. Liitumine ESTCube-1 meeskonnaga markeeris tema elus kosmosesektoris tegutsemise algust.
Iseend tutvustades ütleb Liias, et moel, mil kosmos on tema elu kujundanud, kujundab ta pidevalt ka meie elu Maal - sellest suuremat loodusjõudu või ökosüsteem ei eksisteeri. Ning kuigi inimkond on kosmoses toimuvat uurinud aegade algusest, on viimased aastakümned viinud inimesed kosmosele aina lähemale.
Kosmosetehnoloogiate kiireim areng ning suurim rakendamine on toimunud just viimase viie aasta jooksul. Ning kuigi kosmos tundub meie jaoks seni veel kättesaamatuna, lõikame me kõik erinevatest kosmosetehnoloogiatest igapäevaselt kasu. Ilmselt ei kujutaks me praegu enam elu ette just näiteks ilma GPS-i pakutavate võimalusteta.
Tehnoloogiate kiire areng toob endaga kaasa ka mitmeid ohte, sest mitmed küsimused on veel vastusteta. Nende hulgas ka kosmosetehnoloogia potentsiaal ning üldine regulatsiooni ja kontrolli puudumine. Viimase osas on siiski juba esimesi samme tehtud, planeerides kosmosega seotud tegevuste reguleerimist seaduste abil.
Kosmosevaldkonnas on Liiase kirjelduste kohaselt võimalik raha teenida kokku kuues valdkonnas. Nendeks loetleb ta kaugseiret, sidet, tehisintellekti, andmete kogumist, kosmosetööstust ning viimaseks kosmose abil lisaväärtuse andmist.
Tõstatades küsimuse “aga kas kosmosest on ka kasu Eestile”, annab ta vastuseks selge jah-i. Tehnoloogiad on nüüdisajal niivõrd paindlikud, et leiavad rakendust ka igapäevaelus: transpordis, maa-ameti, vabaaja veetmises ja paljus muuski. Kosmosetehnoloogiate arendamisel pole piire, mistõttu Liias näeb tulevikku kui ettearvamatust. Kosmos paneb meie arengutele need piirid.
