Kas uus kodumaine lahendus Smart-ID võiks Mobiil-ID troonilt tõugata?
See on mobiilne teenus, mis töötab enimlevinud nutiseadmetega, ei sõltu SIM-kaardist ja on kasutatav kõikjal maailmas. Selleks on loodud Apple'i ja Androidi nutiseadmetel töötav rakendus.
Eesmärk oli luua kaasaegne nn elektroonilise identiteedi lahendus, mis sobiks nutiseadmetele ja oleks turvaline.
Tootjate sõnul on see hea näide tipptasemel Eesti innovatsioonist ja teadustööst. Teenus on kooskõlas Euroopa Liidu eIDAS-määruse nõuetega, arvestab Euroopa Keskpanga nõudeid tugevale autentimisvahendile ja on tänu sellele potentsiaalselt kiire levikuga.
Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu: "Viimasel ajal on üsna palju räägitud Mobiil-ID sõltuvusest ID-kaardist ja küsitud, mis saab edasi. Smart-ID lahendab SIM-kaardi küsimuse ja ning võimaldab Eesti tüüpi digiidentiteeti pakkuda väga lihtsalt ka välisturgudele, ohverdamata turvalisust.
Smart-ID krüptograafiline lahendus on unikaalne: võtmeosakute genereerimiseks ning serveri ja mobiilseadme vahel jagamiseks on Cybernetica turvainsenerid loonud täiesti uue skeemi."
Teenuse kasutamine on lihtne: laadi alla äpp, kinnita oma isik ID-kaardi või Mobiil-ID abil ja hakka kasutama samas äpis loodud kahe PIN-koodi vahendusel.
Mobiilioperaatorite kommentaare
Tele2 juht Argo Virkebau: Smart-ID ei ole võimeline astuma mobiil-ID asemele
Tele2 seisab kliendi valikuvabaduse eest. Alati on hea, kui leidub e- ja m-teenuste kasutamiseks erinevaid alternatiive, et iga sihtgrupp leiaks endale sobiva lahenduse.
Smart-ID on ennekõike suunatud pangandusse. Vajadus sellise identifitseerimislahenduse järele on tulnud just pankadelt, kellel on kohustus peagi ebaturvalistest paroolikaartidest lahti öelda ja leida selle asemele uus Baltimaade jaoks ühine lahendus.
Riikideülene võimalus turvaliseks pangateenuste kasutamiseks on klientide jaoks kahtlemata võit. Kindlasti on Smart-ID-l suur ekspordipotentsiaal, näiteks riikidesse nagu Taani, kus on veel tänagi üleriigiliselt kasutusel ühekordsetel paroolidel põhinev e-identiteet, või Leedu, kus iga pank on oma mobiilse identifitseerimislahenduse loonud.
On aga ka puudusi. Ei tohiks luua illusioone – Smart-ID ei asenda mobiil-ID-d, nagu pealkirjades juba kõlab.
Eestlased on e-rahvana harjunud ID-kaardi ja mobiil-ID abil hääletama, tuludeklaratsiooni esitama ja dokumente allkirjastama, mida uus Smart-ID aga ei võimalda, kuna sellel pole veel sertifitseeritud allkirjastamisõigust. Seega on tegu täiesti erineva lahendusega, mis pole võrdväärne mobiil-ID-ga kõigi meile harjumuspäraste teenuste kasutamisel.
Samuti võib puudusteks pidada seda, et kui mobiil-ID on kasutatav ka vanema tarkvaraga nuti- ja nuputelefonides, siis Smart-ID-d toetavad vaid mobiili-internetti kasutavad nutitelefonid, kus jookseb opsüsteem iOS 8 või Android 4.1 või uuem versioon.
Näiteks välisriikides võib Smart-ID kasutamine seega olla kallis, samal ajal kui mobiil-ID kasutamine välismaal ei maksa kliendile midagi.
Ühtlasi tundus Smart-ID juures üllatav, et sellega liitumiseks ja oma konto loomiseks peeti esitlusel eelistatud variandiks mobiil-ID-ga antud allkirja. Kui uue äpi kasutuselevõtuks on vaja olla juba sisseharjutatud ja võimekama mobiil-ID kasutaja, siis tekitab vajadus täiendava Smart-ID konto järele küsimusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui kliendi vajadused on piiratud, siis on Smart-ID talle hea alternatiiv. Eesrindlikumale kliendile, kes tahab oma digitaalse identiteediga teha kõiki tehinguid ja kasutada kõikvõimalikke m- ja e-teenuseid, jääb mobiil-ID Eestis kõige paremaks ja turvalisemaks lahenduseks.
Mobiil-ID-d kasutab Eestis augustikuust alates juba iga 13. inimene ning selle kasutajate arv on pärast riigilõivu kaotamist tempokal tõusuteel.
SK, RIA, mobiilioperaatorite ja suurpankade vahel sõlmitud koostöölepe Nutikaitse 2017 on seadnud sihiks, et mobiil-ID kujuneks Eestis eelistatuimaks elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirjastamise vahendiks, mida kasutab järgmise aasta lõpuks vähemalt 300 000 inimest.
Alternatiivse ja vähem võimalusi pakkuva lahendusega turule tulek võib tähendada mõningast kõrvalekaldumist kokkulepitud kursilt.
Elisa juhatuse esimees Sami Seppäneni kommentaar
Elisa leiab, et Mobiil-ID on juba praegu ja kindlasti ka tulevikus kõige turvalisem ja universaalsem lahendus, mida ID-kaardi kõrval kasutada.
See on teenus, mis on viimaste aastatega jõudnud juba rohkem kui 100 000 kasutajani ning näha on, kuidas see number kasvab igakuiselt tuhandete klientide võrra.
Kindlasti eksisteerib tööstusharusid või valdkondi, mis saavad kasu uuest loodavast nn kergemast versioonist, kuid laialdasemalt jääb kasutusse siiski Mobiil-ID just tänasel kujul, sest selle puhul on tagatud väga kõrged turvanõuded.
Samuti on praeguse Mobiil-ID kasutamine võrdselt lihtne nii nutiseadmete kui ka nuppudega telefonide omanikele. Teenus on seega kättesaadav 100% Eesti elanikest.
Smart-ID-d saavad kahjuks kasutada vaid nutitelefoni omanikud. See tähendab, et kui operaatorite kliendibaasis on nutitelefoniga kliente 60% ja nuputelefonidega kliente 40%, siis uus lahendus pole paraku kättesaadav koguni 40%-le inimestest.
Operaatori poolt vaadatuna oleks füüsilise SIM-kaardi kadumine vägagi tervitatav, sest tähendab innovatsiooni ning reaalse tootmis- ja halduskulu vähenemist.
Kuid täna ikkagi reaalsusesse jäädes pole näha, et füüsiline SIM-kaart võiks lähima viie või isegi kümne aasta jooksul kaduda.
Kindlasti tuleb turule üha juurde M2M seadmeid, mis ei vaja enam füüsilist SIMi, kuid rääkides inimeste kasutuses olevatest kommunikatsiooniseadmetest, siis kasutame füüsilist SIM-kaarti veel mitmeid aastaid.
AS Sertifitseerimiskeskus (SK) on akrediteeritud sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutaja ning nende teenustega seotud tarkvara arendaja ja opereerija. SK väljastab sertifikaate Eesti Vabariigi isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, Mobiil-ID, elamisluba, Digi-ID ja e-residendi Digi-ID). SK teenused võimaldavad mitmete riikide kodanikel e-teenustesse sisse logida ja digitaalallkirju anda.
