WhatCari proovisõit: Audi A5 Coupé – uudis, mis BMW-le tõenäoliselt ei meeldi
Ingolstadti nupumeeste jaoks oli omal ajal esimese „aa-viie“ turule toomine enam kui õige otsus, sest üksi kupeekerega autosid läks kaubaks üle 300 000 ühiku, kirjutab WHATCAR?
Esimene A5 Coupé veeres koosteliinilt maha 2007. aastal ning kaks aastat hiljem võeti tootmisse ka selle avatava katusega teisend ja „kupeelaadse“ välimusega viieukseline luukpära A5 Sportback.
Teise põlvkonna A5 astub sissetallatud rajal ja jätkab samasuguse mudeliprogrammiga. Uus auto on justkui mahuka uuenduskuuri läbinud sõiduk, mille käigus muudeti pea kõiki parameetreid pisut paremaks.
Teise põlvkonna A5 Coupé panustab sihvakamale siluetile ja peensusteni läbi töötatud sõitjateruumile, mis on sõitmiseks üks ütlemata õdus paik.
Mõni tegusama jõuallikaga BMW 4. seeria võib olla käänulisel teel lõbusam kaaslane, kuid igapäevaeluks on selle loo peategelane praktilisem valik.
Sõiduomaduste ja juhitavuse osas on muudetava jäikusega vedrustust omav (+1100 eurot) uustulnukas Dynamic-sõidurežiimis baierlasega vabalt võrreldav ning kokkuvõtteks võib öelda ka auto iseloomustuseks, et uus Audi A5 Coupé on uudis, mis BMW-le tõenäoliselt ei meeldi.
Väliskujundus ja sõitjateruum
Uut autot eelkäija kõrvale parkides on nende sugulus ilmne, sest nii akende kuju, piilarite asukohad kui ka üldine siluett on samasugused.
Ent teisalt on noorema auto vööliin senisest enam rõhutatud – rääkimata uutest esi- ja tagaosa kujundusest – mis teeb raskepärase kupee visuaalselt tuntavalt sihvakamaks.
Ka auto mõõdud toetavad saledamat siluetti, sest uus kupee on vanemast 47 mm pikem (4673 mm), 8 mm kitsam (1846 mm) ja veidi madalam (1371 mm, -1 mm J). Telgede vahe on samuti pikemaks veninud ning see on nüüd 2764 mm (+13 mm).
Teise põlvkonna autode esiosa ilmestav heksagonaalne iluvõre paneb pooled raskeveokid kadedusest tönnima ning sarnase emotsiooni tekitab võistlejates tõenäoliselt ka Audi sõitjateruumi kvaliteet.
See on peen ja väljapeetud kujundusega, nagu ka 12,3-tollise diagonaaliga digitaalse näidikupaneeli (+565 eurot) ja lustikummuti terav graafika.
Juhi poole pööratud keskkonsooli kujundus meenutab mõneti küll kunagi BMW 7. seerias nähtud lahendust, kuid see on pigem funktsionaalsusest tingitud kokkulangevus ja ergonoomikaga on selles kupees samuti kõik hästi.
Olulised funktsioonid on nuppudega dubleeritud, aga sellest hoolimata ei ahista teid säärane nupuuputus nagu näiteks kontsernikaaslasest Porschede sõitjateruumides.
Ainuke asi, mille kallal viriseda võib, on autode käiguvalits. Jah, see on küll nägus, meenutades ennem moodsat skulptuuri kui lihtlabast käigukangi, ent kiirel sõidul ebamugav kasutada.
Õnneks pole sellest suurt häda, sest käike saab vahetada ka rooli tagaküljel olevate labade vahendusel ja tegelikult puudub isegi selleks igasugune vajadus, sest juhi sõidustiiliga kohanduv seitsmekäiguline S-tronic töötab ka automaatrežiimis sedavõrd tõhusalt.
Rajul minekul pole käiguvahetushetk madalatel käikudel isegi häälest tajutav, teid paisatakse edasi ühtlaselt valjeneva röögatuse saatel ning parim viis käigu allavahetuseks on gaasipedaal viiv enne õiget hetke põrandasse pressida.
