VANAD FILMIKAADRID 1949 | Sõjatules tugevalt räsitud Tartut ehitatakse uuesti üles

Teine maailmasõda oli Tartu jaoks laastav. Veidi enam kui kolme aasta jooksul elas linn üle kaks hävituslainet, esimene neist oli 1941. aasta juulikuus ning teine 1944. aasta augusti lõpus-septembri alguses. Ülikoolilinna kannatustest on pikemalt kirjutanud Jaak Juske, kelle sõnul on ime, et linnast üldse midagi järele jäi.

1944. aasta augustis murdis Punaarmee Pihkva all sakslaste rindest läbi ning liikus edasi Lõuna-Eestisse. Tartus algas paanika - okupatsioonivõimud hakkasid linna elanikest tühjendama ning nd aeti linna piirile kindlustusi looma. Viimane takistus oli Tamsal, kus peeti 24. augustil Eesti ajaloo suurim tankilahing. Edasi võttis Punaarmee sihikule Tartu.

Järgmisel hommikul lõhkasid sakslased sildu - purustati Vabadussild, Kivisild nind turuhoone lähedal asuv puusild. Mõned päevad varem alanud venelaste suurtükituli oli linnas tekitanud tulekoldeid, mis hävitasid terveid kvartaleid, kuna polnud kedagi seda kustutama saata.

Nõukogude väed sisenesid ülikoolilinna varahommikul Võru ja Riia maantee kaudu ning suuremate raskusteta ületati keskpäeval Emajõgi. Õhtuks oli kogu linna venelaste käes, kuid ka sakslased polnud veel valmis lahkuma ning Anne mõisa taga asunud suurtükipatarei avas linna pihta tule.

Öö jooksul hävisid nii Vanemuise teater, Jaani kirik kui ka jõe ääres asunud pritsimaja ning Riia tänava umbruses olnud majad. Rinne jäi aga Tartu juures seisma ning sõjategevus kestis kuni 17. septembrini. Selle käigus hävis ka Raadi lossis asunud Eesti Rahva Muuseum.

Nagu juba öeldud, jäi rinne Tartu juures seisma. Lahing Emajõel kestis kuni 17. septembrini. Selle aja jookul üritasid sakslased korduvalt uuesti linna tungida. 5. septembril Raadi suunal see korraks ka õnnestus, ägedas lahingus hävis Raadi lossis asunud Eesti Rahva Muuseum. Õnneks oli suurem osa muuseumi varadest jõutud evakueerida.

Tõsiseid purustusi sai ligi 800 ehitist, kokku sai tabamusi aga üle 3400 hoone ehk ligi 2/3 linnast. Eriti tõsiselt sai kannatada kesklinn. Imekombel säilisid nii raekoda, ülikooli peahoone, raudteejaam, riigipank, veetorn kui ka ülikooli raamatukogu.

Videos kujutatakse linna taastamist peale hirmsaid purustusi ning kaasa on aitamas nii kleitides neiud kui ka viisakais rõivais härrasmehed. Taastamiseks kulus diktori sõnul rohkem kui 7 miljonit töötundi.

Vaata videost!