USA ringhäälinguettevõtte NPR ja ajakirja National Geographic osutusel on Rootsi Lundi ülikooli uurijad seiranud piiritajate (ld Apus apus) lennutrajektoore ja avastanud, et nood linnukesed võivad praktiliselt terve kümne kuu pikkuse mittesigimisperioodi veeta kordagi peatumata laotuses hõljudes.

2013. aastal varustas teadlastest abielupaar Anders Hedenström ja Susanne Åkesson 19 piiritajat kergekaaluliste andmelogi-riistadega, mille abil nad tuvastasid lindude asukohti ning mis salvestasid lisaks lindude kehaasendit, aktiivsuse määra ja kiirendust, andes uurijaile märku, kas lind mingil ajahetkel lendab või mitte.

Ajakirjas Current Biology möödunud nädalal ilmunud aruandes nendivad uurijad, et linnud veetsid maapinnal maksimaalselt 0,64% rändeperioodist ning et mõned lindudest olid praktiliselt kogu uuringuperioodi vältel aktiivsed. Üks neist puhkas perioodil 2013. aasta septembrist 2014. aasta aprillini ainult neli korda ning peatus järgmisel aastal sama perioodi jooksul kokku ainult kahe tunni vältel.

Mõned piiritajad pidid siiski sagedamini puhkepeatuseid tegema, nentisid Åkesson ja Hedenström. Uurijad usuvad, et põhjuseks oli lindude saba- ja tiivasulgede mittetäielik vahetumine iga-aastasel sulgimisperioodil, mis tegi lakkamatu õhuspüsimise keerulisemaks. Kuid isegi nondest lindudest ei veetnud ükski maapinnal aega rohkem kui ühe protsendi oma kümne kuu pikkusest mittesigimisperioodist.

Teadaolevalt rändavad piiritajad Euroopast lõuna suunas Sahara kõrbest lõuna poole jäävatele Aafrika aladele, kuid nähtavasti ei maandu seal, kuna teadlased pole seni leidnud tollest maailmanurgast ühtegi piiritajate peatuspunkti. Varasemad uuringud on näidanud, et tavalistest piiritajatest kaks korda kogukama kehaga suurpiiritajad (ld Apus melba) lendavad Šveitsist Aafrikasse peatumata 200 päeva. Sellised pikad peatusteta lennud annavad mõista, et piiritajad võivad olla suutelised lennates magama samamoodi nagu fregattlinnud, kelle õhus uinumise suutlikkust kinnitavad teadusuuringud.