Koht, kus kummitab: Virtuaalne ringkäik Auschwitzi koonduslaagris
Konzentrationslager Auschwitz ehk siis Poola Oświęcimi linnas asunud Auschwitzi ja Birkenau koonduslaager rajati hitlerliku Saksamaa poolt Poola sõja- ja poliitvangide, hiljem ka juutide, mustlaste ja nõukogude sõjavangide isoleerimiseks, jaotamiseks ja alates 1941. aasta septembrist hukkamiseks.
Tänaseks on olemas ka võimalus selles koonduslaagris virtuaalsel ringreisil käia:
Kuigi vahetult pärast sõja lõppu esitleti propaganda mõttes mitu korda suuremaid hukatute numbreid (neli miljonit ei pea siiski paika), kinnitab USA holokausti entsüklopeedia, et Auschwitzi laagritesse saadeti 1940-1945:
- 1,095 miljonit juuti, kellest hukkus või hukati 960 000
- 147 000 poolakat, kellest 74 000 hukkus
- 23 000 mustlast, kellest 21 000 hukkus
- 15 000 nõukogude sõjavangi, kellest peaaegu kõik hukkusid
- 25 000 mujalt toodud inimesi, kellest 12 000 hukkus.
Niisiis umbes 1,3 miljonist inimesest mõrvati seal 1,1 miljonit. Enamik hukatuist ja surnuist põletati kohapeal krematooriumites.
Laagrist sai ka peamine tööriist nn juudiküsimuse lõpplahenduseks (Endlösung), mille käigus mõrvati ligemale 90 protsenti kõigist Poola juutidest, aga ka juute, keda toimetati kohale massiliselt mujalt okupeeritud Euroopast. Kui punaarmee laagri 1945. aasta jaanuaris hõivas, leiti sealt elusana vaid 7500 kinnipeetavat. Veel augustis 1944 oli Auschwitzis ja naaberlaagrites enam kui 150 000 inimest.
Näiteks ka Prantsusmaal elanud eestlasest maalikunstnik Karl Pärsimägi, kes Prantsuse vastupanuliikumisega seotuna Gestapo kätte langes, hukkus 1942. aastal Auschwitzis. Võimalik, et ka sinna sattunud nõukogude sõjavangide seas hukkus eestlasi.
Riikide kaupa oli sinna rongidega toodud: Ungarist 426 000, Poolast 300 000, Prantsusmaalt 69 000, Hollandist 60 000, Kreekast 55 000, Böömi- ja Määrimaalt 46 000, Slovakkiast 27 000, Belgiast 25 000, Jugoslaaviast 10 000, Itaaliast 7500, Norrast 690 ja mujalt kokku 34 000 inimest.
