HDR: võimekas pilditehnoloogia, mille nimel võiks juba uue teleri osta
Viimasel ajal on telerimaailmas olnud mitu suurt uuendust, mis tulid ja jäid suurema eduta: 3D, LED, OLED, nõgusad ekraanid, nuti-TV, 4K jne.
3D trend jahtus kiiresti ja nõgusad ekraanid on üldse kasutud. Nuti-TV on küll tore idee, aga tihti on teostus veidi konarlik ning kordi odavamad lisavidinad nagu Chromecast ja Roku teevad sama töö palju paremini ära. 4K eeliseid keskmine kasutaja ilmselt isegi ei märka.
On aga üks tehnoloogia, millest tõotab tulla järgmine suur hitt ja mis seda ka väärib: HDR- (High Dynamic Range) ehk kõrgdünaamilise ulatusega pilt.
Miks peaks see vaatajaid huvitama? Vastus on lihtne: HDR pakub elutruumat pilti kui eales varem. See suurendab ekraani kontrastsussuhte ja värvitäpsuse tasemeni, mis polnud varem võimalik, ning kuvab realistlikke ja loomulikke kujutisi nagu inimsilm neid tegelikult näeb.
SDR- (tavalise dünaamilise ulatusega) ja HDR-pildi erinevus on kohe märgatav ka tavainimesele, mitte ainult kullipilguga eksperdile.
Sisu tuleb tasapisi juurde
Kuigi HDR-ist on räägitud juba paar viimast aastat, ilmusid esimesed seda kasutavad filmid ja seriaalid alles mullu, kui videoteenused Amazon Video ja Vudu neid tootma hakkasid.
Esimesed HDR-filmidega Blu-ray-plaadid ilmusid aga alles tänavu aasta alguses. Aprillist pakub HDR-sisu ka Netflix, mis on ka Eesti kasutajate hulgas kiiresti populaarsust kogunud.
Mänguseadmetest toetavad HDR-i Xbox One S ja järgmise aasta lõpus ilmuv Xbox Scorpio. Sony teatas septembri alguses, et ka kõik PlayStation 4 variandid saavad omale tarkvaralise värskenduse teel HDR-i toe. Nii et sisu juba on ja seda tuleb tasapisi juurde.
Ka sobivate telerite valik on juba arvestatav. Kuid siin läheb asi keerulisemaks, sest kõik HDR-i toega telerid ei suuda kõiki HDR-i formaate näidata.
Formaatide sõda!
Nagu uute tehnoloogiatega korduvalt on juhtunud, oleme taas silmitsi n-ö formaatide sõjaga. Seekord siis HDR10 vs Dolby Vision.
Nende üks erinevus on, et Dolby Vision kasutab 12-bitist värvisügavust, aga HDR10 ainult kümne-bitist. (Pole välistatud, et tulevikus saab HDR10 omale järglase HDR12.)
Esmapilgul ei pruugi eriti vahet märgata, ent lähemal uurimisel selgub, et kaks lisabitti võimaldavad kuvada peenemaid detaile ja kõrvaldada ebatäpsusi, mis „ainult” kümne biti puhul esineda võivad.
Teiseks kasutab HDR10 staatilisi metaandmeid, mida saadetakse telerile ainult ühe korra – siis, kui video käivitub. Dolby Vision aga kasutab dünaamilisi metaandmeid, mis ütlevad jooksvalt, kuidas HDR-sisu kuvada, ning võimaldavad stseeni järgi reguleerida värve ja heleduse taset.
See tähendab, et Dolby Vision suudab öiseid ja päevaseid stseene ja ka kõike vahepealset realistlikumalt esitada ehk vajaduse järgi optimeerida. Nimetatud vahe tuleb kõige paremini esile odavamate HDR-telerite puhul.
Kolmas erinevus on see, et HDR10 toe saab seadmele alla laadida ehk süsteemiuuenduse teel lisada. Dolby Visionit aga mitte, sest see vajab eraldi Dolby kiipi, sertifitseerimisprotsessi ja loomulikult litsentsitasude maksmist.
Sõda ja rahu
Tarbija jaoks on hea uudis aga see, et HDR10 ja Dolby Vision suudavad õnnelikult ilma teineteist segamata koos eksisteerida, mida mõned teleritootjad ka juba ära kasutavad.
Üks suurimaid teleritootjaid Samsung toetab praegu ainult formaati HDR10 nagu ka Sony, Panasonic ja Sharp ning mänguseadmed Xbox One S ja PS4. Aga LG ja Vizio lubavad, et nende uued telerid toetavad mõlemat vormingut.
Vudu videoteenus pakub praegu ainult Dolby Visionit, Sony Ultra ainult HDR10, Amazon ja Netflix aga jällegi mõlemat. 4K Blu-ray plaat kasutab vaikimisi HDR10, aga võib peale selle pakkuda ka Dolby Visionit.
Jaapanis hakkab Sky Perfect JSAT alates oktoobrist edastama oma satelliidikanalitel 4K pilti, mis kasutab hoopis BBC ja NHK arendatavat uut HDR-standardit HLG (Hybrid Log-Gamma). See sobib kuuldavasti ka tavalise dünaamilise ulatusega teleritele.
Kas HDR-teler väärib siis ostmist?
Midagi ilustamata ja telerimüüjate meelehärmiks võib ausalt öelda, et praegu tasuks HDR-i toega teleri ostmisega aasta või paar oodata, kuni kogu teema on selgemaks saanud ja telerite hinnad alanenud.
Milline HDR-formaat on parim ja millist tulevikus kõige rohkem kasutama hakatakse, ei ole veel selge. Senised kogemused näitavad, et pildikvaliteet oleneb kokkuvõttes rohkem konkreetsest telerist ja sellest, kui hästi on osatud võimalusi rakendada, mitte valitud HDR-formaadist.
Näiteks Samsungi ja LG uued telerid pakuvad suurepärast pildikvaliteeti olenemata sellest, kas toetatud on HDR10 või Dolby Vision.
Mis meelelahutusse puutub, siis praegu on suurem osa sellest HDR10 formaadis ja paljud tootjad eelistavad seda tänu vormingu avatusele. Nagu mainitud, on ka Dolby Visionil omad eelised. Dolby lubab, et aasta lõpuks peaks turule jõudma üle saja filmi, mis kasutavad just Dolby Visionit.
Aga kui keegi tõepoolest soovib juba tänavu uue teleri osta, siis võiks kindlasti osta HDR-i toetava mudeli. See on vaieldamatult üks parimaid asju, mis on telerimaailmas viimaste aastate jooksul juhtunud.
Kui raha ei ole takistus, võiks osta tippmudeli – siis peaks teler toetama ikka võimalikult paljusid formaate. Aga kui osta odavamasse klassi kuuluv teler, on hea valik Dolby Vision, sest see pakub paremat pildikvaliteeti.
Dolby Visioniga telerile saab HDR10 toetuse lisada. Kui osta ainult HDR10-ga teler, Dolby Visioni võimalus kaob.
Artikkel ilmus algupärasel kujul 12. oktoobril Eesti Päevalehe Fortes. Jah, ports Forte eksklusiivseid lugusid on iga kolmapäev saadaval ainult EPL-is!
