Mis tappis Titicaca järves 10 000 ohustatud liigist konna?
Peruu keskkonnaametnikud uurivad 10 000 ohustatud liigist konna salapärast surma. Õnnetud kahepaiksed uhuti Titicaca järve ja ühe peamistest sellesse suubuvatest lisajõgedest kallastele oktoobri keskpaigas.
Väljasuremispuhangut ei pandud paari päeva jooksul tähele, kuid ametnikud asusid tegudele pärast seda, kui aktivistid olid saja konna laibad suurima Titicaca järve lähistel asuva linna Puno keskväljakule toimetanud.
Titicaca veekonnaks (ld Telmatobius Culeus) nimetatavasse liiki kuuluvad loomad on täiskasvanu labakäe mõõtu ning asustavad ainult Titicaca järve ja sellega ühendatud jõgesid.
Peruu riiklik fauna- ja metsaamet viis läbi põgusa väliuuringu ja leidis Coata jõe 200 meetri pikkuselt kaldaribalt 600 konna surnukehad.
Selle avastuse ja kohalike elanike aruannete põhjal järeldasid teadlased, et nädalavahetuse jooksul võis seni teadmata põhjustel hukka saada isegi kuni 10 000 kahepaikset.
Titicaca veekonnade populatsioone on seni ohustanud peamiselt küttimine ja nende elukeskkonna hävitamine. Boliivias ja Peruus kasutatakse konni nimelt raviotstarbel ja pakutakse ka eksootilise delikatessina turistidele.
Suurem osa nädalavahetuse vältel kaldale uhutud konnalaipadest leiti Coata jõe kaldalt paarikümne kilomeetri kaugusel järvest.
Suremise põhjus pole teada, kuid varasemad uuringud on hoiatanud, et Coata jõe kaldal asuva umbes 200 000 elanikuga Juliaca linna reovesi muudab jõevee kvaliteeti pidevalt halvemaks.
Titicaca regioonis on jõgesid reostanud ka ebaseaduslik kaevandustegevus. Merepinnast 3800 meetrit kõrgemal paiknev Titicaca järv ise on maailma kõrgeimal asuv laevatatav veekogu.
Järv on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ja seda külastavad sageli Lõuna-Ameerikas rändavad matkasõbrad.
