Autotoodete ja varuosade võltsimine on suur äri; loe, kuidas originaali ja piraati eristada
Piraatvaruosade maailmse äri käive ulatub 250 miljardi euroni. Sellealane nn must turg kasvab iga aastaga, kusjuures võltsingute näiline kvaliteet paraneb samuti.
"Mõnel puhul on võltsing nii ilmne ja vilets, et ajab naerma. Teisel puhul on vaja väga terast silma ja asjatundlikkust, et õige valest eristada," ütleb Autovaruosatootja ZF Friedrichshafen AG Baltimaade ja Soome võtmekliendihaldur Urmas Tölp.
"Vahel ei pruugi isegi mehhaaniku kogenud silmast piisata, rääkimata tavalise autoomaniku teadmistest. Seepärast ongi oluline, et töökojad ja varuosamüüjad oleksid n-ö lihtsa inimese usaldusisikud ja pakuksid ainult volitatud esindajalt ostetud varuosi."
Kõige lihtsam on turule tuua piraatõlisid ja määrdeid, sest originaaliga identse või väga sarnase anuma saab osta ja sellele sobivaid kleebiseid trükkida väga lihtsalt. Näiteks suleti hiljuti Leedus õlivabrik, mille aastane käive oli hinnanguliselt 4 miljonit eurot.
"Tehas" toimis vanas kolhoosihoones, kuhu sõitis tsisternauto, millest lasti eri brändimärkidega anumatesse täpselt samasugune tume vedelik. Silt võis öelda, et see on täissünteetiline kvaliteetõli, kuid tegelikult osutus see solgiks.
"Kõige enam võltsitakse tuntumaid brände, sest neid on kõige lihtsam müüa," räägib Tölp. "Kui pakend näeb originaalisarnane välja, siis ükski tavaline silm või nina ei suuda selgeks teha, kas tegemist on õige või vale asjaga. Auto mõistab seda aga üsna kiiresti, kuid kahju võib olla siis juba lootusetult suur."
Piraattoodete kasutamine ei erine ükskõik millisest muust organiseeritud kuritegevuse toetamisest. Venemaal avastatud õlide villimisvabrikud on sageli viletsas seisus hooned, kus illegaalid töötavad orjatingimustes.
Väga suur osa piraatvaruosadest valmib Hiinas, kuid Tölpi sõnul tuleb eriti ettevaatlik olla siis, kui tootele või pakendile ei ole kirjutatud valmistajamaa nime või on selle asemel midagi ebamäärast. Juhul, kui valmistajaks on märgitud Hiina, on tõenäosus petta saada väiksem.
Tölp lisab, et piraatvaruosad ja -tarvikud on üle maailma väga suur probleem, mis Eestis eeskätt tänu töökodade vastutustundlikkusele püsinud võrdlemisi väiksena. Ometi ilmub ka siin ja teistes Baltimaades neid aeg-ajalt välja.
Üks põhjus on veebipoed, kust võib 500-eurosele originaalvaruosale saada täiesti tundmatu nimega alternatiivi mitu korda odavamalt. Endast lugupidav mehaanik peaks kahtlast toodet nähes kliendile selgitama võimalikke ohte ja sellist mitte paigaldama, sest sõltuvalt detailist võivad purunemisega kaasnevad ohud liikluses olla vägagi suured.
Teine küsimus on internetifirmad, mis pakuvad originaalvaruosi väga odavalt. Ettevõte võib tegutseda Poolas, olla registreeritud mõnda Saksamaal asuvasse korterisse ja osta tooted Hiinast.
Detail võib olla originaal, kuid garantii annab sellele müüja ning kui varuosaga midagi Eestis juhtub, on väga keeruline (kui mitte võimatu) mingit kompensatsiooni saada.
"Tean juhtumeid, kus müüjaga võetakse ühendust, räägitakse lugu ära ja saadakse vastuseks, et nii odava hinna eest ei saagi mingit garantiid," lausub Tölp.
"Töökodadel ja mehaanikutel lasub tegelikult suur vastutus, sest nemad peavad sõidukiomanikule selgeks tegema, et kallim varuosa on kallim, sest see on tegelikult ka parem kui internetist leiduv samasugune tundmatu firma toodetud detail."
Näiteks annab veebioksjon eBay autotootjate originaalvaruosa koodide järgi väga palju valikuid, mis jätabki mulje, et sama asja saab osta palju soodsamalt.
Tegelikult sellistes keskkondades adekvaatne kontroll puudub. Nii internetis kui ka reaalelus aitavad võltsingut ära tunda ebaselge päritolumaa ja ebakorrektne brändinimi.
