"Tundmatu riiklik jõud" võttis WikiLeaksi juhilt Julian Assange'ilt interneti ära
Üleilmsete infolekete sait WikiLeaks on võrguavarusi täiendanud (või risustanud, oleneb kelle poolt vaadata) juba kümme aastat, viimased neli aastat on selle asutaja Julian Assange küll veetnud asüülitaotlejana Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas.
Täna teatas WikiLeaks aga, et nende asutaja Assange interneti juurdepääs on tuvastamata "riikliku osapoole" tegevuse tõttu välja lülitatud. Milline riik selles osaline võinuks olla, ja kuidas see Assange offline'i panek tegelikult välja nägi, pole päriselt selge.
WikiLeaks tekitas viimati furoori, kui ilmselgelt need isikud, kes häkkisid hiljuti Hillary Clintoni meilidesse, hakkasid WikiLeaksi kaudu oma varastatud teavet avalikustama. Kontakt Venemaa ja Assange vahel pole just saladus olnud, Clintoni meilidesse häkiti teatavasti just Venemaalt.
Rootsi riik, kus Assange vägistamissüüdistuse tõttu tagaotsitav on, ka mitte USA, kes arvatavasti Assange'i tabada tahaks, ju teatavasti ei kontrolli Londonis asuva Ecuadori saatkonna internetiühendusi.
Kui aga Suurbritannia oleks terve välisriigi suursaatkonna veebist välja lülitanud, oleks sellest juba suurem rahvusvaheline skandaal lahti. Ecuadori suursaatkond Londonis igatahes keeldus Briti meedia küsimustele vastamast. Kahtlustus Assange ühenduste katkestamises peaks ometi langema ennekõike just saatkonnale.
Kui Assange 2012. aastal varjus Ecuadori saatkonda, oli Ecuadori välisministriks varem sandinistide ridades Nicaraguas võidelnud ja aktiivse sotsialistina tuntud Ricardo Patiño, viimane pani aga märtsis ameti maha. Juba mõnd aega on otsitud võimalusi Assange'ile mõnes muus riigis varjupaika leida, samas kui Rootsi vägistamiskatse alane juurdlus ei aegu enne 2020. aastat.
Väidetavalt oli Assange ühe rootslannaga koos magades üritanud sugulist vahekorda ilma kondoomita jätkata, mille pärast naine süüdistas teda vägistamises. Seost USA võimude ja selle süüdistuse vahel pole kunagi suudetud ja isegi üritatud tõestada.
