Roald Amundseni uppunud laev on pinnale tõstetud ja ootab tagasiteed koju

Nendele, kes ei tea, meenutagem, et norralane Roald Amundsen oli esimene inimene, kes (1911. aastal) lõunanabale jõudis. 15 aastat hiljem (1926) juhtis ta ka õhu teel kohale jõudnud ekspeditsiooni põhjanabale. 1928. aastal lendas ta jälle Põhja-Jäämere kohale, lootuses leida jääväljale kukkunud Umberto Nobile dirižaablit, kuid seekord jäi Amundsen ise teadmata kadunuks.

Maud oli Amundseni laev, mis küll nendel dramaatilistel üritustel ei osalenud, kuid dramaatikat oli ka selle laevaga küllalt. Oli see siis juunis 1916 või juunis 1917, aga igatahes Askeris valminud laev ristiti Amundseni poolt mitte šampusepudelit vaid suurt jääpurikat laeva kere pihta purustades. Laev sai nime Norra kuninganna auks.

Laev ehitati Amundseni teise Arktika-ekspeditsiooni tarbeks, kui ta seilas oma kaaslastega 1918-1920 otsima läbipääsu Loodeväilast, seekord läänest itta (kuna idast läände läbis ta Loodeväila esimesena laeval Gjøa 1903-1906).

Ta üritas lasta laeval triivida koos jäämassidega, kuni jää laeva ees enam ei taganenud, ekpeditsioon jäi pooleli, Amundsen oli sunnitud 1920 naasma koju ja läks veel tagatipuks pankrotti. Nome sadamasse Alaskas jõudnud laev aga tuli võlgade katteks 1925. aastal maha müüa.

Hudsoni Lahe Kompanii (Hudson's Bay Company) nimetas aluse ümber Baymaudiks, ja edaspidi kasutati alust selle kompanii tugipunktide varustamiseks Kanada saarestikus. Lõpuks, 1930. aastal uppus laev Cambridge lahes Kanada põhjaosas.

60 aastat hiljem

Laevavrakk, mis ikka veel merepõhjas, müüdi 1990 Askeri kommuunile Norras, mis asus otsima võimalusi laev pinnale tõsta ja lõpuks koju tuua. Esialgu jäid tööd küll pooleli.

Kuid alles 2015 saadi laeva tõstmistöödega lõpuks pihta hakata. 31. juulil sel aastal tõstetigi Maud pinnale ja ootab nüüd tugialusega Norrasse toimetamist, kus asuvasse muuseumi laev peaks järgmisel aastal loodetavasti jõudma. Raskest tammepuust valmistatud aluse pinnaletõstmisel kasutati muide õhkpatju.