Varased viikingid olid üks põhjusi, miks muistne Eesti nii jõukas oli
Lisaks kaupade vahendamisele eksportisid muistsed eestlased selle turustuskanali abil Euroopasse tuhandeid tonne soomaagist valmistatud rauda, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Ta keeras teerada mööda soo poole ning lisas sammu. Maastik muutus madalamaks ja puud kiduramaks, teerada hargnes mätaste vahel ja kippus kaduma, kuid teeline tundis siin iga puhmast juba poisipõlvest saati ega eksinud rajalt.
Peagi hakkas jahedas ja niiskes õhus ninna kirbe suitsuving ning siis välgataski metsa vahelt heledam rabaserv ühes väikese liivapõndakuga, kus tossasid madalad rauaahjud ja põlesid ääsilõkked.
Kostus heledaid kolksatusi, lõõtsade hingeldamist ning meeste jutumõminat, mis vakatas, kui teeline puude vahelt välja astus.
"Laevad tulid randa," teatas teeline ilma pikema sissejuhatuseta, sest just seda sõnumit ta oligi läkitatud edasi andma. "Need on Ingvari omad. Ingvar on ise juba linnuses ja ütles, et tahab rauda osta. Tal olevat rohkesti hõbedat kaasas, valvurid nägid."
"Või nii," ütles kõige turskem ja tahmasem mees kuulajate seast. "Ma ootasin Ingvarit juba noorkuu ajal. Ütle linnuses, et rauda meil on. Ma tulen varsti."
See pildike on välja mõeldud, kuid tugineb ometi faktidele. Suure tõenäosusega võis midagi sellist aset leida 10. sajandil Põhja-Eestis tänapäeva Saku lähedal Tõdva kandis.
Aastatega 800-1050 piiratud ajavahemiku on ajaloolased nimetanud viikingiajaks ning Tõdvalt on leitud üks suurimaid viikingiaegseid soomaagist raua tootmise komplekse.
Tõdva kuulus muistse Rävala maakonna Vomentaga kihelkonda. Just sel perioodil hakkas Vomentaga jõukust koguma.
Rikkuse allikaid oli kaks. Esiteks see sama sooraud, mida raske töö ja vaevaga maapõuest hangiti, ning teiseks meri, mis tõi viikingilaevu ja nendega sõitvaid kaupmehi Vomentaga sadamasse, mis asus nähtavasti kusagil Klooga kandis.
Hõbedarikas Eesti
Kui kaubale saadi, siis jätsid laevad rauakoorma eest vomentagalastele hunnikute kaupa hõbedat.
Just Vomentaga territooriumilt on leitud Baltikumi läbi aegade kogukaim viikingiaegne aare: Saue Vanamõisast avastatud tuhatkond araabia hõbemünti ehk dirhemit ning hõbedakangid ja kaelavõrud, kokku umbes 10 kilogrammi.
Selles aardes sisaldunud hiliseima mündi varaseim võimalik vermimisaeg oli aasta 951 või 952. Umbes samasse aega dateeruvad ka kõik teised Vomentaga territooriumilt leitud viikingiaegsed aarded.
Tähelepanuväärne on seegi, et 10. sajandi teise poole Loode-Eesti kõik aardeleiud ongi koondunud just Vomentagale, eriti selle oletatava sadamakoha lähedusse.
Kui 9. sajandist pärinevaid hõbeda-aardeid pole Eestist kuigi palju avastatud, siis 10. sajandil need äkitselt ilmuvad. Eriti hulgaliselt on siinkandis maapinda peidetud just Kesk-Aasias paiknenud Samaniidide emiraadi rahasid, mis on vermitud Samarkandis, Buhhaaras, Taškendis jm.
Eestist on leitud ja arheoloogide silma alla jõudnud 3700 dirhemi, mitteametlikult on avastatud ja realiseeritud nähtavasti veel tuhandeid münte. Võrreldes Rootsist (enamasti Ojamaalt) avastatud enam kui 80 000 dirhemiga pole seda palju, kuid siiski on Eesti dirhemirikkam kui Norra, Soome, Läti, Leedu või isegi Taani.
Viikingiaegsest rauatootmisest Eestis loe lähemalt oktoobrikuu Imelisest Teadusest ning Mauri Kiudsoo peagi ilmuvast raamatust "Viikingiaja aarded Eestist".
