Aluseks võeti ministeeriumi koostatud genoomide veebiandmebaas Genomes OnLine Database, mis sisaldab täielikke andmeid kümnete tuhandete taimede, loomade, bakterite, seente ja viiruste genoomide kohta.

Teadlaste töörühm töötas viiruseid ja nende peremeesorganisme otsides läbi rohkem kui 3000 eri keskkonnast kogutud viis terabaiti metagenoomilist teavet ning võrdles siis oma tulemusi teadaolevate liikide geneetiliste koodidega.

Proovid olid kogutud kümmet eri tüüpi elualadelt, s.h ookeanist, pinnasest, kuumaveeallikatest ning taimede ja inimkehade pinnalt.

Need 3042 proovi olid koduks vähemalt 125 000 eri viirusele, millest üks on kõige suurem teadaolev bakteritest toituv ehk bakteriofaagne viirus üldse. Pooled sel moel tuvastatud viirustest oli võimalik jaotada sugukondadesse ning paljud neist sugukondadest ei olnud geneetilises mõttes sarnased ühegi seni teaduslikult kirjeldatud viirusega.

Uurijate sõnul võib nende avastus teadaolevate viiruste hulka meie planeedi viroomis ehk viiruste ökosüsteemis suisa kuueteistkordistada.

Uurijad tegid huvitavaid tähelepanekuid ka viiruste peremeesorganismide kohta. Mõned uurijad on väitnud, et kõik rakulised eluvormid, s.h bakterid võivad parasiitidega nakatuda. Uued leiud paistavad seda hüpoteesi toetavat.

Värske uurimuse tulemusel kasvas nimelt varasemast kaks korda suuremaks nakatumisvõimeliste mikroobide hõimkondade arv ning leiti isegi selliseid viiruseid, mis võivad nakatada rohkem kui ühe hõimkonna liikmeid.

Uurijad täheldasid, et sarnased viirused kalduvad eelistama sama tüüpi elukeskkondi isegi juhul, kui pärinevad maakera eri piirkondadest.

Võib-olla kõige üllatavam avastus oli, et inimestel maailma eri paigust, kes pole omavahel suguluses, võivad olla väga sarnased viiruslikud ökosüsteemid.