2013. aastal avaldasime Delfis katkeid kirjastuse Ilmamaa poolt välja antud Johannes Semperi päevaraamatust, mis annavad aimu, kuidas ENSV hümn tegelikult valmis. (LOE: AINULT DELFIS: Nopped raamatust, kus kirjeldatakse ENSV hümni sõnade dramaatilist saamislugu)

Tsensuuri tõttu oli väga keeruline Nõukogude võimu tihedate pihtide vahelt läbi pääseda, mistõttu oli loominguline tegevus palju raskendatum kui tänapäeval. Igasuguseid kõnekujundeid võidi tõlgendada Nõukogude võimu vastaseks ja riigi reetmisel võisid olla tõsised tagajärjed. Seetõttu on mõistetavad ka Semperi sissekanded enda päevaraamatusse, kus too kirjeldab mitmekordset ümberkirjutamist ja lõpus juba tüdimust.

Hümni kallal töötasid paljud tolleaegsed suured nimed, teiste hulgas ka Paul Rummo, Eugen Kapp, Mart Raud, Jaan Kärner ja muidugi ka Gustav Ernesaks ning Johannes Semper, kes olid lõppversiooni autoriteks. Enne hümni väljakuulutamist peeti lugematul hulgal koosolekuid, esitati tehtu mitmel korral ülevaatusteks ning kohendati sõnastust.

Lõplik sõnastus on järgmine:

Eesti NSV hümn (1944. aasta versioon)

J. Semper/G. Ernesaks

Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa.
Ja tõusid töötajate vabaks maaks,
et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!
Me Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Kui kants - nii seisavad su kodurannad,
su ees vaid lainetavad laiad veed.
Sa kõrgel leninlikku lippu kannad,
suur Stalin juhtimas su tõusuteed.
Käi kindlalt, saatmas sind su õnneteel,
me võitlusvaim ja kohkumatu mehemeel.

Tasub silma peal hoida ka kaadritel mis hümni taustal jooksevad, kuna tegemist on ennesõjaaegsete jäädvustustega, mida naljalt kuskilt enam ei leia - muuhulgas näeb ka tervet Tartu Kivisilda.

Vaata videost!