Õpime brittidelt: Ämaris harjutati hiljuti lennubaasi õhutõrjet

Lennukid on võimsad relvad, kuid ka sellised võimsad relvad vajavad turvalist kodu. 24.–29. juulil harjutasid meie NATO liitlased Suurbritanniast Ämari lennubaasi kaitsmist. Harjutuse käigus tutvustas Briti lühimaa õhutõrjeüksus raketisüsteeme Rapier. Mille poolest õppus oluline oli, räägib õhuväe väljaõppekeskuse ülem kolonelleitnant Toomas Kuiv.

Ilmus ajakirjas Sõdur 4/2016

Briti kuningliku kahurväe 16. rügemendi patarei saabus Eestisse Ämari lennubaasi väljaõppe algatuse Transatlantic Capability Enhancement and Training Initiative puhul harjutama lennubaasi õhutõrje tagamist. Harjutuse käigus pöörati erilist tähelepanu õhutõrje juhtimisahela läbimängimisele kõrgema üksusega ehk Eesti puhul õhuoperatsioonide juhtimiskeskusega (ÕJK). Lisaks testiti kommunikatsioonisüsteemide ühildamist. Harjutused tõid hästi välja hetkeseisu, milline on Eesti õhuväe ja NATO üksuste koostöövõime ja kui kiiresti on sellist õhutõrjeüksus võimalik kohale tuua.

Väljaõppe eesmärk sai täidetud – ÕJK sihitajad said täita varasema lünga oma kogemustepagasis – harjutada lennubaasi kaitsva õhutõrjeüksuse taktikalist juhtimist. Harjutati käsuahelaid ja info edastamist õhutõrjeüksusele, kui moodne andmeside alt veab ja taas tuleb loota vanale heale kaardile, pabermärkmetele ja lauatelefonile. Kuigi NATO-s on loobutud selline varulahendusest, kus paberi ja pliiatsiga kaardil info kallal töötatakse ja see läbi telefoni edasi antakse, on sellise varulahenduse oskuse säilitamine moodsa side ärakukkumise puhul oluline.

Eestis seati harjutuse käigus üles baasikaitse tsoon ja harjutati taktikalise käsu- ja juhtimisahela toimimist õhuväe juhtimiskeskuse ja õhutõrjepatarei vahel ning ka patarei siseselt. Eesti õhuväe roll oli Suurbritannia üksus vastu võtta ja tagada õhutõrjepatarei harjutuse logistika, integreerida patarei Eesti õhuväe taktikalisse käsuahelasse ja baasikaitse juhtimisse.

Briti kuningliku kahurväe 16. rügemendi tavaülesanne kodumaal on Falklandi saartel õhutõrjet tagada. Üksus on ainuke lühimaa õhutõrje üksus Briti armees, mis on vastutav väikestel kõrgustel õhutõrje eest lennuväljade ja -baaside kaitsel. Eestisse komplekteeriti üksus rügemendi 32. (Minden) patarei 49. (Inkerman) patarei põhjal. Rügemendil on lähiajaloost kaasa võtta suur kogemus õhutõrjeoperatsioonidest Falkalandil, kus töötati koos Briti õhuväe Eurofighter Typhooni üksusega. Rügemendi kodubaas on Thorney Island, mis paikneb Porthmouthi lähistel.

Rügemendil on ka praktiline lahingukogemus 1982. aastal puhkenud Falklandi konflikti aegadest, kus mitme operatsiooni käigus tuli vastasseisus rinda pista Argentina hävitajatega Dassault-Breguet Super Étendard, mis kandsid võimsaid laevadevastaseid rakette Exocet. Samuti teadsid argentiinlased hästi, kui tihe on brittide õhutõrje ja nii püüdsid nende hävitajad oma pommilaadungi kohale toimetada võimalikult väikestel kõrgustel lennates, see omakorda andis Briti kuninglikule 16. rügemendile Falklandil kõvasti tööd.

Õhutõrje tähtsust baaside väekaitsel ei saa alahinnata, sest paraku on nii, et õhus ka kõige võimekamad ja moodsamad hävitajad on maa peal ilma kaitseta lihtsad sihtmärgid. Lennubaasi õhutõrje tagabki õhurünnakute puhul teatud tsoonis ümber lennubaasi keskme baasi väekaitse, milleks kasutatakse tavaliselt lühimaa õhutõrjet, raketisüsteeme ja/või õhutõrjekahureid.

Samuti on lennubaasi õhutõrje tavaliselt kaetud ka järgmise taseme õhutõrjesüsteemi – keskmaa õhutõrje poolt, sest lennubaasi kaitse lähtub kihilise õhukaitse põhimõttest: kaitsesüsteemi ülemise kihi tagavad lennukid, keskmise keskmaa õhutõrje ja alumise lühimaa õhutõrje. Üksustele, kes vastutavad õhutõrje eest, tagab baasikaitse tsoonis õhuseire ja eelhoiatuse tavaliselt kõrgem õhuväe üksus. Eestis on selline üksus õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.

Ühisharjutus brittidega sobis hästi Eesti tegevuskavaga oma õhukaitse arendamisel. Eesti jaoks on oluline teada, millised liitlaste õhukaitsesüsteemid siia saabuda võivad, et olla valmis need logistiliselt tagama, kiirelt integreerima ja lahinguvalmidusse viima. Vastavad harjutused tagavadki Eesti kaitseväelastele teadmise, millega täpselt neid tulevikus tegemist tuleb ja aitab omandada vastava väljaõppe, et saabunud liitlasi toetada.

Kui rääkida Ämari lennubaasi ideaalsest õhutõrjest, võiks selleks sobida eespool kirjeldatud lahendus, millele lisanduks kaugmaa õhutõrje, mis kaitseks baasi lisaks muudele ohtudele ka ballistiliste rakettide eest. See on asjaolu, millega NATO idapiiri riigil tuleb oma kaitseplaanides kindlasti arvestada. Ideaalseks muudaks Ämari baasi õhutõrje selle tehniline, protseduuriline ja väljaõppealane integreerimine NATO õhukaitselahendustega.

Kui vastavad võimalused avaneksid, kalduks kolonelleitnant Kuiv mitme raketisüsteemi hulgas eelistama õhubaasi ideaalse kaitse ühe komponendina USA Raytheon ja Norra Kongsbergi koostööna valminud keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS.

Kui aga võtta aluseks see, millised on Eesti reaalsed võimalused, peaks alustama lihtsamatest lahendustest ja kasutama kõike käepärast ja juba olemasolevat. Oluline osa baasikaitse plaanis on passiivsetel õhukaitsemeetmetel: moondamine, hajutamine, efektiivne õhuhäire edastamise süsteem. Selle kallal saab ja peab tööd tegema. Sealt edasi võiks baasi õhutõrjesse integreerida ka relvasüsteemid, esiteks kas või kaitseväes olemasolevad ZU-23-2 õhutõrjekahurid.

Terve Eesti mõistes tuleb rääkida õhukaitsest, millest ühe osa moodustab õhutõrje (surface based air defence – SBAD). Kihilise õhukaitse põhimõtte rakendamine peab vastasele muutma õhuoperatsioonide läbiviimise meie õhuruumis võimalikult ebamugavaks, ja seda juba vaenulike operatsioonide planeerimise faasis – igale vastase lahingukorras olevale võimele on tarvis leida vastav kaitse, tõrje või riski miinimumini viiv meede. Tavaliselt on selleks vastav õhukaitset tegev relvasüsteem: püüdurhävitaja, kaugmaa õhutõrjesüsteem, keskmaa õhutõrjesüsteem, lühimaa õhutõrjesüsteem, elektroonilise sõjapidamise vahend. Need relvasüsteemid on aga integreerimata kujul iseenesest üsna kasutud.

Seejuures pole tähtis, kas relvasüsteem on Eesti omand või on selle siia toonud NATO liitlane, kui see tehnilistel või isikkoosseisu väljaõppest tulenevatel põhjustel jääb iseseisvalt tegutsevaks, on selline süsteem põhimõtteliselt võimeline vaid enesekaitseks. Ainult mitmekihiline, integreeritud, paindlikult nii staatilises kui ka mobiilses õhutõrje rollis tegutsev õhutõrje on Eesti kaitsevõime jaoks rahuldav võimalus. Kolonelleitnant Toomas Kuiva sõnul just sellist võimekust kiirelt ja efektiivselt Eesti õhuväe juhtimissüsteemiga integreeruda kuningliku kahurväe 16. rügemendi üksus harjutuse käigus demonstreeriski.

Harjutusse kaasatud lühimaa õhutõrjerakett Rapier FSC on mõeldud ülehelikiirusega madalalt lendavate heade manööverdusvõimetega lennukite vastu ja ongi loodud just baasi kaitseks. Rapier on omas rollis väga hea ja efektiivne. Kuigi ka Rapier on lühimaasüsteem, mille laskekaugus pole Mistralist väga palju suurem ja ka komplektis oleva radari sihtmärgi avastamiskaugus on põhimõtteliselt Mistraliga võrreldav, siis Rapieri eelis on võimalus sihtmärk avastada ja raketi sihtmärgini lennutada aktiiv-radarite abil või siis kasutades avastamiseks ja sihtmärgi lukustamiseks passiiv-infrapuna optilist sensorit, mis on integreeritud laskeseadmega ja mille abil saab raketi juhtida sihtmärgile. Viimase mooduse puhul ei piisa sageli ka vastase lenduri rakendatud vastumeetmetest, näiteks infrapuna-tõrvikute (flare) või peibutusaganate (chaff) väljaheitmine ei pruugi teda aidata.

Korraga saab juhtida ühest laskeseadmest kahte raketti, ühte automaatselt radarsüsteemi poolt ja teist autonoomselt/manuaalselt. See tagab paindlikkuse erinevates ilmastikutingimustes ja vastase õhusõidukite kasutatavate vastumeetmete suhtes.

Samuti on Rapieri raketid suuremad kui Mistralil, mis tähendab suuremaid ja tõhusamaid lõhkepäid, Rapieri rakettide lennukiirus on suurem ja nad on hästi tasakaalustatud. Rapieri rakette on võimalik laskeseadmele käsitsi kinnitada, selle jaoks pole vaja kasutada laadureid või tõstukeid. See omakorda muudab Rapieri süsteemiga opereerimise lihtsaks, sest nii laskeseadet ennast kui ka rakette on lihtne maasturite või järelveetavate sõidukitega maastikule toimetada ja neid seal käitada.

Laskeseade on võimalik ümber laadida ja laskevalmis seada kõigest kahe minuti jooksul. Kõige põhilisem on aga Rapieri süsteemi integreerimisvõimekus. NATO andmesideformaat Link-16 võimaldab taktikalist juhtimist, nii saab Rapieri õhutõrje raketisüsteemid liita üldise NATO õhukaitsesüsteemiga. Näiteks Poola, kes on investeerinud palju õhukaitse arendamisse ja püüab omatoodanguga katta suurema osa riigi õhukaitse vajadusest, peab sedavõrd palju panustama ka NATO standarditele vastavatesse toimivatesse andmesidelahendustesse.

Kuigi Rapier on loodud just objektikaitseks ja on selles rollis kõige efektiivsem, saab seda kasutada ka mehitamata õhusõidukite ning tiibrakettide hävitamiseks. Süsteem koosneb laskeseadmetest, millest igaüks kannab kaheksat laskevalmis raketti, seireradarist ja jälgimissüsteemist. Oma kaalu ja mõõtmete tõttu on see kergesti transporditav, sealjuures ka lennukite ja kopteritega. Rapier FSC võeti relvastusesse 1996. aastal. Tänapäeval kasutab seda üheksa riiki.

Õhuväe väljaõppekeskus

Lennuväebaasi koosseisus olev õhuväe väljaõppekeskus tegeleb eelkõige õhuväe nooremallohvitseride koolitamise ja väljaõppe ehk nooremallohvitseri kursuse läbiviimisega. Lisaks korraldame ja viime läbi õhuväe kui väeliigi täiendväljaõpet. Kui tekib väljaõppelünk või konkreetne vajadus, siis hoolitseb väljaõppekeskus lünga täitmise eest, korraldab kursuse või värbab vajaliku instruktori, kui keskuse koosseisus vastavat instruktorit pole.

Lisaks eelnevale on meie hallata ka lennunduse valdkonna väljaõppe ja metoodika väljatöötamine ja parendamine, kehakultuuri- ja rekreatsioonialase töö ja väljaõppe ettevalmistamine, korraldamine ja läbiviimine õhuväes, sellele lisandub reservõppekogunemiste läbiviimise toetamine.

Tuleb tunnistada, et õhuväe kehakultuuri ja rekreatsiooni ettevalmistamise maht on suur ja üritusi palju, nii et juba ainuüksi kehakultuuri alal on igasuguste kohtumiste ja võistluste korraldamine päris suur ettevõtmine.

Meie planeerida ja korraldada oli ka just lõppenud ATD (aircraft training deployment) 16-1 USA A-10-te osalusel.

Terav nagu mõõk – Briti õhutõrjesüsteem Rapire

• Raketi tüüp: pind-õhk-tüüpi raketid
• Kasutusel: 1971 kuni tänapäevani, väljatöötamist alustati 1963
• Sõjad, milles kasutatud: Falklandi sõda, Iraani–Iraagi sõda, Lahesõda
• Tootja: British Aircraft Corporation (1963–1977), Bae Dynamics (1977–1999), MBDA (1999–…)
• Kokku toodetud umbes 25 000 raketti, 600 raketilaskeseadet ja 350 radarit
• Raketi kaal: 45 kg
• pikkus: 2235 mm
• läbimõõt: 133 mm
• Lõhkepea: mittekontakt-kildlõhkepea
• Sütikusüsteem: keemiline andursütik
• Mootor: tahke kütusega rakett
• Stabilisaatori tiivaulatus: 138 mm
• Tegevusraadius: 400–8200 m
• Lennukõrgus: Mk1 raketil 3000 m, Mk2 raketil kuni 5000 m
• Kiirus: 2,5-kordne helikiirus (Mach) ehk 3062,6 km/h ehk 0,85073 km/s
• Sihtimissüsteem: automaatne sihtjoonele juhtimine
• Juhtimissüsteem: raketi juhtimispinnad
• Laskeplatvorm: sõiduk või haagis