Kümme fakti Jupiteri kuust, mis kannab meile nii kodust nime, Europa
Seda kuud pole küll nimetatud meie kontinendi, vaid ikkagi Foiniikia neiu järgi, keda peajumal Jupiter olla võrgutanud ja ära röövinud. Ka Euroopa sai nime sama neiu järgi, seega nimi on meil siiski ühine. Kuid Europa näol on tegemist üsna eriskummalise kohaga meie Päikesesüsteemis. Äkki leidub seal ka elu?
Nagu meie Kuu
Europa on läbimõõdult 3100 km, ehk pisut väiksem kui meie Kuu (3474 km). Ta on küll alles järjestuses kuues kuu Jupiteri ümber, aga nagu ka meie Kuu on Maa suhtes, asetseb oma planeedi poole alati ühe küljega. Jupiterile teeb ta tiiru peale iga 3,5 Maa päevaga.
Hirmus külm
Temperatuur Europal kerkib kõige soojematel aegadel sealse ekvaatori tasandil miinus 160 kraadini Celsiuse järgi, kuid sealsetel poolustel ei kerki temperatuud kunagi kõrgemale kui miinus 220 kraadi.
Peegeldab hästi valgust
Jääkoorik annab sellele kuule erakordselt suure peegelduvuse, mis võimaldas ka Galileo Galileil 1610. aastal Europat ka esimest korda näha. Pinna peegeldumisnäitaja (albeedo) on Europal 0,64, kui Maal on see 0,37, Kuul vaid 0,14. Veelgi eredamalt peegeldavad päikesevalgust Saturni kuu Enceladus (0,99) ja kääbusplaneet Eris (0,96).
Jää all loksub vesi
Europa on kaetud tiheda jääkilbiga, kuigi teadlastel on põhjust oletada, et selle all loksub siiski vedelas olekus soolane vesi. Veegeisreid, mis läbi jääkooriku sealsesse atmosfääri ja ka avakosmosesse välja purskavad, nähti juba 2013. aastal. Jääkoorikus on aga selgesti jälgitavad mõrad. Nüüd tuvastas NASA aga ka aurupahvakuid, mis jääalust materjali 200 kilomeetri kõrgusele kuu pinnast ja ka tagasi jää peale paiskavad.
Kahe kiirusega Europa
Europa sisemuses peaks olema kivise kihiga ümbritsetud raudne tuum, mis pöörleb oluliselt kiiremini kui jäine koorik kuu pinnal. Europa peaks olema ligi 4,5 miljardit aastat vana, kuid pealispinna vanuseks hinnatakse vaid 20 kuni 180 miljonit aastat. Kokku võiks vee- ja jääkihi paksus olla sada kilomeetrit.
Elu võimalikkus vees
Kuna Europal on vedelas olekus vett ja sealse jää all peaks olema piisavalt hapnikku, on põhjust ka oletada, et see võimaldaks kujuneda elutegevusel meres, nii nagu kunagi kujunes elu Maa-pealsetes vetes. Tõendeid elu kohta Europal seni veel leitud ei ole.
Hapnik ...
Üks hiljutine uurimus tuvastas aga, et Europa toodab kümme korda rohkem hapnikku kui vesinikku, meenutades osaliselt ka meie Maad. Kuid hapnik pole seal tingimata bioloogilise algupäraga, vaid tekkinud radiolüüsi tulemusel - jää molekulide lõhustamisel radioaktiivse kiirgusega. Europa pinnale saab osaks tugev kosmiline radiatsioon 5,4 siivertit päevas.
... atmosfääris
Europat ümbritseb õhuke atmosfäär, koosnedes enamikus molekulaarsest hapnikust (O2), samas kui molekulaarne vesinik pigem lendub otse kosmosesse. Rõhk planeedi pinnal on 10-12 korda suurem kui Maal. Planeeti ümbritseb ka laetud osakestest ionosfäär. Sellel kuul on ka magnetväli.
Möödalende juba 43 aastat
Esimeste Maal valmistatud aparaatidena lendasid Europast mööda Pioneer 10 aastal 1973 ja Pioneer 11 aastal 1974. Voyager 1 ja Voyager 2 lendasid sellest mõõda 1979. Esimese tehiskaaslasena tiirles Jupiteri orbiidil Galileo aastail 1995-2003, võimaldades ka Europat lähedalt vaadelda. 2007. aastal pildistas Europat New Horizons. Äsja asetus Jupiteri orbiidile aga uus tehiskaaslane Juno.
Vaja oleks tungida jää alla
2020. aastatesse on ajastatud nii NASA kui ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) järgmised missioonid Europa uurimiseks, kuigi ikka veel Jupiteri orbiidilt selel kuid vaadeldes. Elutegevuse leidmiseks tuleks aga Europal ilmselt tungida läbi jääkooriku ja saata selle all olevasse vette allveelaeva tüüpi aparaate, kuid esialgu pole meil isegi teada, kui paks see jääkoorik olla võiks.
Muide ulmefilmitegijad on juba ka ette näinud, kuidas missioon Europa pinnale võiks suure tragöödiaga lõppeda, kui jääalused kombitsatega olevused selle meeskonda ründaks, 2013. aasta filmis Europa Report. Kuid selliseid olevusi tegelikult pole veel nähtud.
