Honda Civic Type R – imekerge lend asfaldiorjadele
Type R-i lugu peab tegelikult alustama samamoodi, nagu omal ajal Juke Nismo oma – kui olete inimene, kelle jaoks on auto pelgalt tarbeese või eelistate üliluksuslikke Saksa masinaid, leiate ehk endale rohkem praktilist väärtust pakkuvat lugemist meie Renault Talismani universaali, Jeep Cherokee või Volvo V90 proovisõidulugudest.
Hoiatan, et käesoleva loo lugemine on teie jaoks rangelt omal vastutusel, sellele kulutatud aega te tagasi ei saa ja kui otsustate seda siiski teha, võtke seda kui meelelahutust. Nüüd te kõik ülejäänud taas… tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata. Vahel on proovisõidujumal heldes tujus ja annab mulle midagi tõepoolest hingele. Seekord andis ta mulle Honda Civic Type R-i.
Alustuseks ma luban, et vaatan Type R-i mehi edaspidi teise pilguga. Ma Tean nüüd, miks te seda teete. Ja see on seda väärt. Oi, kuidas see seda väärt on.
Type R on mõneti tsiviliseeritud metslane. Tagateljele pole talle veojõudu jagunud ja auto peab läbi ajama vedavate esiratastega. Tõsiselt häirida ei saaks see ilmselt kedagi ja minulegi jääb see ette ilmselt vaid seetõttu, et ma olen paadunud “AWD!”-ümiseja.
DISAIN Kui Type R minu tagasihoidliku isiku silma väliselt otseselt ei paita (aga selle auto puhul ei ole välimus primaarne), siis salongi disain on sellevõrra imelisem, ka kasutusdisaini poolelt. Värvid, materjalid ja nende kasutus on ülitäpselt minu maitsele.
Mulle meeldib tohutult, kui tumedaks Type R oma igasugused ekraanid pimedas teeb. Paljude jaoks on see tõenäoliselt liiga pime. Kõik infosüsteemid – kiired, intuitiivsed. Igasugused valitsad – nad on Olemas. Neid ei pea otsima.
Loe edasi siit
