Roskosmos loeb kopikaid: kosmosejaamas on edaspidi üks venelane vähem
Juba 1998. aastast alates tiirleb meie peade kohal, pisut enam kui 400 kilomeetri kõrgusel rahvusvaheline kosmosejaam (ISS). Rekordiks on küll olnud mitmel korral 13 inimest korraga selle jaama pardal (aastail 2009 ja 2010), kuid reeglina on jaamas kohal kuus inimest - kolm Venemaa kosmonauti ja kolm muu maailma astronauti. Täna on aga kriis, kuna kolm inimest jaamas ei saa vist isegi kavatsetud ajal maale naasta.
2017. aastast jääb sealne "garnison" mõneks ajaks püsivalt ühe liikme võrra väiksemaks. Kõikvõimalike altminekute tagajärjel ja ka Venemaa viletsa majandusliku olukorra tõttu on riiklik kosmosekorporatsioon Roskosmos rahahädas ja peab 2017. aasta kevadel vähendama oma meeskonna kosmosejaamas kolmelt kahele.
Esiteks tuli ka septembrikuine Sojuz-raketi start ootamatult oktoobrisse lükata, teisalt aga tahab Venemaa vähendada 2017. aastal ühe võrra Progress-kaubaaluste starte kosmosejaamani. Ühe meeskonnaliikme kokkuhoid annaks selleks võimaluse. NASA kinnitab, et nende arvates poleks mingeid probleeme kosmosejaama Vene poolt hooldada vaid kahe kosmonaudi toel, seda enam, et vajaduse korral saavad venelased ka abi paluda kolmelt astronaudilt teiselt poolelt. Kuid kahtlematult mõningaid probleeme seniste teadusprojektide jätkamisel võib tekkida.
ISS-i komandöriks praegusel hetkel on venelane Anatoli Ivanišin, kes koos jaapanlase Takuya Onishi ja ameeriklanna Kathleen Rubinsiga saabus 7. juulil. Kavakohaselt oleks nemad seal 30. oktoobrini. Kuid paraku on nad praegu jaamas kolmekesi, sest märtsist alates jaamas olnud Jeffrey Williams, Aleksei Ovtšinin ja Oleg Skripotška naasid maale juba septembri alguses, 22. septembril pidanuks aga orbiidile jõudma uus Sojuz kosmoselaev, pardal ameeriklane Shane Kimbrough ja venelased Andrei Borissenko ja Sergei Rõžikov. Nende start on nüüd edasi lükatud oktoobrisse.
Vähemalt viis kolmeliikmelist rühma aga ootab kosmosejaama saabumise järjekorras, lisaks venelastele ja ameeriklastele ka üks prantslane, kaks itaallast ja üks jaapanlane, kõik kas selle aasta lõpus või järgmise aasta esimesel poolel. Kuid ajakavad on praegu sassis tänu tõrgetele Roskosmoses.
Ameeriklastel ja ka eurooplastel praegu veel meeskonna jaama toimetamise võimekus puudub, ka erafirmadelt tellitud meeskonnalendude võimekus võib teostuda alles hilinemisi 2018.
Venemaa peab ka raha säästma, sest juba ammu on oodatud, et nad toimetaks lõpuks kosmosejaama uue mitmeotstarbelise laboratooriumimooduli Nauka, mille start oli algselt plaanis lausa 2007. aastal. On vähemalt lootus, et kümme aastat hiljem suudetakse lubadused teoks teha, 2017. aasta lõpus. Nauka mooduli paigaldamise taga seisab kinni ka Euroopa kosmoseagentuuri robotkäe paigaldamine kosmosejaamale.
ISS peaks olema töökorras vähemalt 2024. aastani, kuid kokkuleppeid selle järglase rajamiseks pole siiani sõlmitud. Täna koosneb kosmosejaam seitsmest USA moodulist (Destiny, Unity, Quest, Tranquility, Harmony, Cupola, Leonardo), viiest Vene moodulist (Zarja, Zvezda, Pirs, Poisk ja Rassvet), kahest Jaapani moodulist (JEM-ELM-PS ja JEM-PM) ning ühest Euroopa kosmoseagentuuri moodulist (Columbus). Lisaks testitakse jaama küljes ka erafirma Bigelow täispuhutavat moodulit BEAM.
Hiinal on eraldi orbiidil veel kaks ühemoodulilist kosmosejaama, aga nemad ISS-i töös ei osale.
Muide Roskosmose plaanid vaatavad üsna kaugele, nimelt lubavad nad 2030. aastaks esimese venelase ka Kuu peale viia (esimene ameeriklane pani seal jala maha juba 1969), kus peaks tööd alustama juba püsiv 12-liikmeline kuukoloonia. Eraldiseisva, juba kokku kümnenda vene kosmosejaama OPSEK orbiidile toimetamine on kavandatud arvestatavalt 2024. aastaks, kuid tähtaegadega on venelastel viimasel ajal üha tõsisemaid probleeme.
