Meteoriit leiti riigi pealinnast Buenos Airesest rohkem kui 1000 kilomeetrit põhja poolt. Arvatavasti on tegemist suuruselt teisega maailmas seni avastatud meteoriitidest, vahendab Red Orbit.
„Ehkki lootsime, et see kaalub rohkem kui paljud seni registreeritud meteoriidid, ei oodanud me, et selle mass ületab 30 tonni,“ märkis Chaco astronoomialiidu president Mario Vesconi.
Avastuse teinud uurijate osutusel leiti meteoriit Campo del Cielost — piirkonnast Chaco ja Santiago del Estero provintside piiril, kuhu 4000 aastat tagasi langes hulgaliselt metallilisi meteoriite.
Uurijad kinnitasid, et meteoriidi massi kontrollimiseks kaalutakse see varsti üle.
Seni kõige raskem teadaolev meteoriit nimega Hoba kaalub 72 tonni; see leiti Aafrikast Namiibiast peaaegu sada aastat tagasi.
See pole aga ainus viimase aja meteoriidiuudis.
„Väljasurnud“ meteoriitide mõju elu arengule Maal
Tänavu andsid California Davise ülikooli uurijad teada, et on leidnud esimese nn väljasurnud meteoriidi — sellist tüüpi taevakivi, millesarnaseid Maale nüüdisajal enam ei lange. Too avastus võib muuta teadlaste arusaama sellest, kuidas elu meie planeedil arenenud on.
Suurem osa — umbes 85 protsenti — meteoriitidest liigituvad tavalisteks kondriitideks. Kondriidid sisaldavad tillukesi graanuleid, nn kondruleid, mis tekivad sulamineraali piiskade kiirel jahtumisel kosmilises ruumis. Arvatakse, et need pärinevad kivimilise koostisega asteroididelt.
Umbes 50 protsenti noist tavalistest kondriitidest on L-tüüpi kondriidid, ning umbes 470 miljonit aastat tagasi kasvas Maale langenud L-tüüpi kondriitide hulk järsku sajakordseks. See annab mõista, et umbes tol ajal leidis aset kõigi L-tüüpi kondriitide algkoduks olnud asteroidi märkimisväärselt võimas kokkupõrge mingi muu asteroidiga.
Tollesse perioodi jääb ordoviitsiumi ajastu, mil maailmameres tekkisid esimesed korallrahud ja mereliste eluvormide mitmekesisus muutus drastiliselt. Uurijate oletusel võis see johtuda toonase meteoriidisaju tekitatud muutustest Maa kliimas ja biosfääris.
