Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: vana Endla teatrimaja hoone

Kui Teises maailmasõjas põlenud teatrihooneist ehitati 1944. aasta märtsipommitamisel Estonia kohe pärast sõda üles, siis Vanemuisel ja Endlal nii hästi ei läinud.

Tartu Vanemuine hävis sõjatules 1944. aasta augustis ja Endla sama aasta septembris. Vanemuise täiesti taastamiskõlblikud varemed, mille taastamisprojektki olemas, õhiti 1959. aastal. Napilt kaks aastat hiljem jõudis kord Endla teatri ahervaremeteni.

1944. aasta septembris panid taganevad Saksa väed tule räästasse mitmele Pärnu kesklinna hoonele. Nii ka 1911. aastal tänase Rüütli platsi ääres uksed avanud suurejoonelise juugendstiilis Endla teatri hoonele (arhitektid Georg Hellat, Alfred Jung, Erich von Wolffeldt).

22. septembril süüdati Endla kõrvalmaja. Sellest tekkisid Rüütli tänava ääres tõusvad õhuvoolud, mis haarasid kaasa Endla plekk-katuse luugid. Sädemed süütasid pööningu ning maja oligi tules. Linna tuletõrje oli toona abitu, sest ka pritsimaja oli värskelt maha põlenud ning okupatsioonivõimud keelasid linnaelanikel kustutustööd.

Tulekahju teatris polnud õnneks katastroofiline. Hävis küll valdav osa hoone sisustusest, kuid püsti jäid vahelaed ning müürid. Osal akendel olid ees veel raamid. Tegelikult saanuks Endla ajaloolise hoone edukalt taastada. Tsaariaegsed korralikud tellismüürid olid veel väga heas korras ja isegi krohv oli neil peal. 1950. aastatel kirjutas kohalik rajoonileht Pärnu Kommunist tõsimeeli, et teater ehitatakse üles. Taastamisprojekt sai isegi paberile. Vahepeal plaaniti lisada ka enne sõda ehitamata jäänud juurdeehitus, sest vanal saalil puudus kaldpõrand. Paraku taastamistöödeni asi ei jõudnud. Eks peamiseks põhjuseks ideoloogiline asjaolu, millega nõukogude võim ei saanud kuidagi leppida - oli ju Endla rõdult kuulutatud 23. veebruaril 1918 esimest korda välja Eesti Vabariik.

Teatrimaja paksud kivimüürid seisid keset Pärnut tervelt 17 aastat. Teatrikollektiiv kohendas osa vana maja ruume laoks. 50 aastat tagasi 6. märtsil 1961 jõudis Endla teatri ajaloolise hoone ajalugu aga kurvale lõpule. Punavõim asus varemeid õhkima. Kesklinn oli miilitsaid täis. Aga ka rohkelt pärnakaid, kes tahtsid täpselt pool sajandit linna üheks sümboliks olnud hoone lõplikku kadumist oma silmaga näha. Kella kaheks pärastlõunal oli kõik õhkimiseks valmis. Teatri poolt kõlas tume pauk, müürid tegid korra jõnks ning varisesid kokku. Üle kesklinna platsi valgus tolmu- ja suitsupilv. Lööklaine lõi Rüütli, toona Kalevi tänava pangamajal (siis tegutses seal Endla teater) sisse paar akent ning oligi vaatemäng läbi. Kümme minutit hiljem lubasid miilitsad rahva varemete juurde.

Endla teatrimaja asemele kerkis õige pea Pärnu hotelli hoone. Tänapäeval meenutab seal asunud teatrit hotelli ette püstitatud Endla ajaloolise maja pronksist makett. Eesti Vabariigi 90. juubelil avati aga mõnikümmend meetri eemal väljakul Endla teatri rõdu graniidist koopia. Sellele paigaldati ka iseseisvusmanifesti tekst. Igal aastal vabariigi aastapäeval loetakse sealt rõdult ette iseseisvusmanifesti tekst.

Endla teatri uus hoone avati aga sõjas põlenud kvartalite asemele rajatud puiestee ääres 1967. aastal (arhitekt Ilmar Laasi, tiivad ümber ehitatud 1995 ja 2001 Ra Luhse projekti alusel).

Järgmisel korral räägime Tallinna Raekoja platsil asunud vaekoja hoonest.